Kuressaare linnavalitsus tahab täiendada linna kaevetööde eeskirja sätetega, mis hoiavad ära puude hävitamise hoolimatu kaevetöö tagajärjel.
“Edaspidi tahaks kaevamistööde puhul nõuda seda, et juured säiliksid võimalikult palju või et vajadusel lõigataks juure otsad sirgelt, mitte ei rebitaks juuri,” rääkis Oma Saarele Kuressaare linna heakorra- ja haljastusspetsialist Katrin Reinhold.
Samuti tuleb jälgida, et kaeve ei seisaks väga kaua lahti, kuna juured võivad kuivada. Vajalik on nõuda puutüvede kaitsmist koorevigastuste vältimiseks.
Reinhold ütles, et paljud säilitamisele määratud puud saavad ehituse käigus tugevasti kannatada, kuna kaevamisel rebitakse puu juured kopaga katki.
Sealt pääsevad puu sisse niiskus ja haigustekitajad, puul hakkavad tekkima toitumishäired ning mõne aasta pärast hakkab ta kuivama. Sellised puud on kerged ka tormiga murduma.
Käimasolevate kaevamistööde kestel kannatada saanud puude arvu ei osanud Reinhold praegu öelda. Kindlasti tõmmati osa juuri läbi tammel, mis kasvab Torni ja Vallimaa tänava ristmiku haljasribal.
Puude vigastamisi on ette tulnud ka parklate rajamisel. Üks näide on Uue tänava parkla, kus puule jäeti küll saarekene ümber, aga pinnase koorimisel kahjustati selle juuri nii kõvasti, et puu on tänaseks praktiliselt ära kuivanud. Ka Maxima parklas (fotol) säilitatud puul sai juurestik pinnase koorimise käigus kannatada.
Problemaatilised on praeguste alleede ja puuderidade asukohad, sest need on istutatud kommunikatsioonidele liialt lähedale või liinide alla ja uute kaevamistöödega kahjustatakse seal elujõulisi puid. Ka on puude oksad kasvanud liinidesse.
Reinholdi sõnul tuleks juba projekteerimise juures vaadata, et puude ja põõsaste istutamiseks ette nähtud mururibal oleks piisavalt laiust, samuti ei tohiks puid istutada olemasolevatele trassidele liiga lähedale.
ei tohiks küll puid jätta.Alati pargin puudest võimalikult kaugele,et mõni kuivanud oksaront autole peale ei kukuks ja linnud autot täis ei teeks.
Ehitustöödel kindlasti kasutada tüvekaitseid kõikidel töötsoonis asuvatel puudel ning vältida juurestiku kinnisurumist mehhanismide poolt.
Murukamara ja puujuurestiku kaitseks tsemendivedelike ja muude tööstusvedelike eest tuleks kasutada filtreerimiseks liivakaste.
Puujuurte ümbertõstmisel mitte murda juuri kokku.
Juurekaelasid ei tohi matta ka ehitustööde ajaks.
I , II ja III klassi puude puhul tuleb arvestada puude võrastiku olemasoluga ja selle juurdekasvuga ning puu juurestikuga.
Puujuurte kaitsetsooni määramiseks kasutada järgmisi valemeid:
1. kaitsetsooni läbimõõt võrdub võra läbimõõt meetrites pluss 2 meetrit (Järve 2006, lk 24)*
2. kaitsetsooni raadius meetrites võrdub tüve läbimõõt sentimeetrites korda 0,12 (Järve 2006, lk 24)*
3. normaalseks peetakse suurte puude puhul tüve ümber 4 x 4 m. vaba pinda (Werner 1985)*
4. normaalseks kasvuks vajavad puujuured vähemalt 3 m. laiust tihendamata mullaga ala, kus ei tohi asuda maaluseid tehnovõrke (Tuul 2006, lk 73.)*
5. rahvusvaheliselt tunnustatud kasvuruum puujuurtele on (Tuul 2006, lk. 73)*
suured puud vähemalt 10 m3
väikesed puud (nt. pihlakad) vähemalt 6 m3
sooitav on jätta suurtele puudele kasvuruumi 15….20 m3 kasvuruum, piir on kuni 75m3, millest veelgi suurem kasvuruum ei oma juurte jaoks enam erilist tähtsust.
6. optimaalne vihmale ja õhule avatud ala puu all tüve ümber on 1,8 m (vähim 1,2 m) või suurem (Tuul 2006, lk. 76)*
7. puu tüvele lähemal kui 2,5 m maa-aluseid trasse ei kaevata (Järve 2006, lk. 23) ja üle nelja sentimeetrise läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda.
• Tuul, K 2006. Linnahaljastus: avalike alade kujundamise ja ehitamise käsiraamat
• Järve, S. 2006. Puuseened pargi ja ilupuudel
• Werner, H. Fachliche Pflege verbessert Lustand der Bäume in der Stadt- Dt Gartenbau 1985, 39, 2. S 65- 66
• Wilson L.,Chatelaines Gardening book 1970, 163-164
Parimate soovidega,
Rein
P.S. Kui küsimusi / arutelusid / soovitusi kellelgi antud teemas on, siis saatke need rein@grune.ee