Töötukassa viimased päevad vanas kohas (2)

Tööloom seadis neil huvitavatel aegadel seekord sammud sinna, kus kohtuvad töö ja selle ühiskonda halvav kuritahtlik kaksikvend töötus ise. Jah, seekord hoiab Tööloom kätt töötukassas õnnetuid töötuid kantseldavate konsultantide, kes päevast päeva ja hommikust õhtuni vaatavad tööpuudusele otse silma sisse, tegemiste pulsil. Töötud on nende töö. On kesknädal.

Praegu on Kuressaares Kitsal tänaval asuvas töötukassas ootusärevad päevad, sest juba sellest kuust oleks asutus pidanud ümber kolima Ajamajja, kuhu töötuid juba vastuvõtulegi kutsuti, kuid “meist mitteolenevatel põhjustel” ei ole seda veel juhtunud. Mööbel ei jõudnud kohale. Nüüd loodetakse, et juuli alguseks ollakse lõpuks uues kohas.

Töötukassa Saaremaa osakonnas töötab 11 inimest. Juuli algusest juba 12.

Kui veel eelmisel aastal oli ühel hetkel töötute hingekirjas 365 töötut, siis selle nädala neljapäeva hommikuks oli neid 1293. Et meie maakonnas elab kokku umbes 23 600 tööealist inimest, teeb see tööta inimeste osakaaluks umbes 6%, mis polegi justkui kõige hullem. Hullem on see, et kõik kirjas olevad töötud peavad end kord kuus töötukassas näitamas käima, kinnitama allkirjaga – nende kõigi jaoks peab konsultantidel aega olema. No vaatame seda asja!

15 minutit näo peale

Töövahenduskonsultantide kalendermärkmikes on kõik tööpäevad tihedalt kellaaegu ja inimeste nimesid täis pikitud. Alates poole üheksast hommikul kuni nelja või kuueni välja, olenevalt päevast. Need on kuu aega tagasi kokkulepitud kohtumised, mis plaani järgi peaksid toimuma veerandtunniste vahedega.

Istume konsultant Marju Sõbra kabinetis ja võtame vastu esimese kliendi, elujõulise mehe, kes pole just kõige optimistlikum oma väljavaadete koha pealt.

“Kuidas teil vahepeal läinud on?” alustab konsultant vestlust. “Nagu Eesti Vabariigis ikka – kuidas lükkad, nõnda läheb. Mis tal minna… Kuus kuud on varsti täis ja kindlustus kaotab kehtivuse!”

Mees on mures, sest üle poole aasta tagasi end töötuks registreerinuna ei ole ta veel töötuskindlustushüvitist saanud, kuigi taotlus on ammu tehtud. Hüvitist saab vaid poole endisest palgast kolme kuu jooksul ning 40% palgast veel kolme või kuue kuu jooksul vastavalt palga suurusele.
Marju üritab talle selgitada, et põhjus peitub Soomes töötamises.

“Eriti seoses Soomega võtab see kaua aega, Soome on kõige aeglasem dokumentide edastaja,” ütleb ta ja selgitab, et kui hüvitise taotlus heaks kiidetakse, saab raha tagantjärele kõik kätte. “Ja kui otsus tuleb negatiivne?” Siis pole midagi teha. Otsus ei sõltu saarlastest, vaid ametnikest pealinnas, Soomes ning võib-olla isegi tööandjast. Saaremaal saab otsustada töötutoetuse, aga mitte töötuskindlustushüvitise saamise. See on aga poole Soomes teenitud palga kõrval imetilluke – 32 krooni 90 senti päeva eest, mis teeb alla tuhande krooni kuus.

Hääled telefonis

Konsultandi tööd segavad pidevalt helistajad. Isegi kui klient on ruumis, ei saa telefoni ignoreerida. Helistajad on töötud, kes paremal juhul helistavad ette, et muuta oma vastuvõtuaega. Enamasti aga tegelased, kes on oma kohale ilmumise aja maha maganud ning üritavad nüüd tagantjärele end välja vabandada ja asju siluda.

Marju telefoni otsas: “Sellest on tükk aega möödas ja teil on töötus katkenud.” … “See on automaatne protsess, kui te ei tule, on teil töötus lõppenud.” … “Mis juhtus, kas teil on arstikiri?” … “Olite haige?” … “Kas teid ei ole informeeritud, et kui te ei tule kokkulepitud päeval, siis peate kohe helistama?” … “Teil on nädal möödas juba.” … “Te ei tulnud ega helistanud!” … “Nüüd tuleb end uuesti töötuna arvele võtta.” … “See pole vabandus, inimene peab ise hoolitsema enda eest, peab endast vähemalt märku andma.” … “No siis esitate arsti kirja.” … “Kahjuks jah.”

Teinekord demonstreerib mõni töötu suisa telepaatilist tegutsemiskiirust. Konsultant Triinu Putnik meenutab üht, kes helistas viimasel päeval, et ta ei saa kohtumisele tulla, sest peab mandrile minema. “Me ei saa midagi teha,” vastas Triinu. “Siis kaotate oma raha ja töötustaatuse.” Viie minuti pärast oli inimene kohal.

Konsultantide töö koosneb väga suures osas paberimajandusest – erivärvilised kaustad täidavad sahtleid ja riiuleid, igaüks tähistab ühte inimest. Töötutega kohtumiste eel, pärast või vahepeal tuleb tegeleda hulga erinevate otsustega: lõpetamisotsused, arvele võtmise otsused, toetuse määramise otsused jne. Kiiretel aegadel tuleb nendega ühele poole jõudmiseks oma puhkeajast näpistada.

“Päris kiire on,” räägib Marju. “Ja et siis veel inimeseni jõuda? Kui ma alguses tulin, siis tahtsin inimestega rohkem rääkida, nüüd näen, et lihtsalt ei jõua. Peab põhilised asjad kiiresti ära tegema, järgmine juba ootab.” Asja ei tee ka kergemaks aeglasevõitu arvutid ja printer, mis vajalikul hetkel ei prindi, vaid masina kokku jooksutab.

Naabrimehed

“Kuidas siis läheb?” – “Mis seal ikka, samamoodi, tööd ei ole ja…” Keskealine mees elab ääremaal, Mustjala kandis ning on päris pikalt tööta olnud, õnneks ei ole hüvitise aeg veel läbi. “Mis me siis teeme?” Vaikus. Konsultant jätkab: “Teeme täna nii, et viskate pilgu peale pakutavatele töödele!” Lõpuks tuleb ka vastus: “Väga kahtlane, et midagi on.”

Ei jäägi muud üle, kui leppida kokku järgmine kohtumine. Mees avaldab soovi, et äkki oleks võimalik kohtumine määrata samale ajale ukse taga ootava kliendiga – naabrimehed saaksid koos ühe autoga tulla, kui enam-vähem üks kellaaeg pandud.

Kuidas naabril läheb? “Mis ta läheb, vanaviisi,” ütleb mees ja ulatab töötukassa “kliendikaardi”. Viimati töötas ta ehitajana, aga aasta lõpus olid koondamised… “Ei oota enam ehitajana tööd, vaevalt, et seda juhtub.”
“Kas meie kaudu koolitust soovite?” – “Kuidas see käib?” Marju selgitab, et töötukassa kaudu saab tasuta koolitusi, aga need ei pruugi toimuda siin, Saaremaal. Kui on üle 40-tunnine koolitus, makstakse stipendiumi ja makstakse ka sõidu- ja ööbimiskulud tagasi. “Tahaksite siis koolitust?” – “Ma ei tea.”

Töö terendab silme ees

Päris lootusetu Saaremaal tööd saada ei ole. Viimase kahe kuu näitajate järgi on igal nädalal 6–10 töötut arvelt maha tõmmatud seoses töökoha leidmisega. Mida suvele lähemale, seda rohkem.

“Töökoht paistab,” räägib hetkel veel tööta naisterahvas. “Ma arvan, et juuli keskel peaks saama.” Töökoha saamise suhtes tundub proua kindel olevat. Tema mureks on hoopis toetuse katkemine, sest ta käis vahepeal korraks tööl. Lisaks sellele olevat koondamisrahad osaliselt saamata. Konsultant vaatab, et tõepoolest on vaid poole kuu jagu toetust saada. Ei muud kui järgmine pöördumine. Ja kui tööle asute, siis piisab helistamisest, ütlete oma kliendikaardi numbri ja firma ning töökoha, kuhu tööle asusite, tuletab konsultant meelde.

“Pole hullu, sest ma lähen nagunii tööle. See aeg on möödas!” lahkub naine rõõmsamat nägu tehes.

Triinu kabinetti astub sisse keskealine mees. “Ma tulin ütlema, et ma leidsin tööd.” Mees oli eelmise päeva hommikul töötukassas allkirja andmas käinud, kuid õhtul helistati talle endisest töökohast, kust ta kunagi koondati, ning kutsuti tagasi.

“Mis kuupäevast leping alla kirjutati?” – “Ei ole veel kirjutatud. Esmaspäeval kirjutan.” Triinu pakub välja, et ärme enne töötuks olemist katkesta. Mine sa tea, eksole. Esmaspäeval, kui allkiri lepingul all, piisab vaid helistamisest, kohale ei pea tulema.

Järgmine naisterahvas on väga enesekindel ja aktiivse jutuga. “Mingi koha ma leidsin,” ütleb ta, nagu oleks juba tööle saanud. Tegelikult ootab ta, mis edasi saab, kas võetakse või ei. “Rohkem ei tea praegu mitte midagi.” Mis töö on, sellest ta enne rääkida ei soovi, kui koht on kindel. “Ma räägin asjadest, mis mul on peo peal.”

Tema suurem mure on, et kodanikuportaali andmeil ei ole talle veel haigekassa kindlustus kehtima hakanud, ehkki töötuna arvele võtmisest on üle kuu aja möödas. Samas on vaja arsti juurde minna. “Loodan, et see pole lihtsalt jõudnud veel sinna, aga olemas peaks olema,” kergendab konsultant koormat.

Edasi tuleb veidi arutada, mis võivad olla tema tööle saamist ja mittesaamist mõjutavad tegurid. Reeglid näevad nii ette ja see kõik tuleb kirja panna.

Konsultant Triinu Putniku jaoks on päev veidralt alanud. Esialgu tulid inimesed kohale nagu õlitatult, kuid veidi pärast kella kümmet on kolm inimest juba kuhugi kadunud.

“Täna ei ole keegi veel tööd saanud,” ütleb ta. “Eelmisel nädalal sai päris palju. Palju oli ka neid, kes valimiskomisjonides olid, need pidid end selleks ajaks arvelt maha võtma.” Triinu soovitab ka selliseid väikesi ametlikke tööotsi igal juhul vastu võtta. Kui töötuskindlustushüvitise saamiseks peab kolme aasta jooksul kokku vähemalt aasta jagu töötamist olema, siis võib just see üks nädal teinekord otsustavaks osutuda.

Sel ajal kui töötud näole ei anna, vaatab Triinu tema nimekirjas olevate töötute kaustasid üle. Neid on palju ja Triinu on siin töötanud vaid kuu aega. Sellepärast hakkaski ta kaustu uurima, et inimestega tutvuda. Õige pea sai selgeks, et paljudel töötutel ei ole isegi CV-d olemas ning nüüd on kavas soovijatele väike CV-koolitus läbi viia.

Koolitus kadus ära

Endine müürsepp näib üsna lootuse kaotanud olemisega. Sobivatele töökohtadele on palju tahtjaid ja arvab, et temal ei õnnestu löögile pääseda. Mõnda kohta on nime kirja pannud, kuid vastust pole saanud.

Mis tööd teha sooviks? “Igasugust tööd!” on mees kindel. “Kas te sellesse ametisse proovisite, millest eelmine kord rääkisime?” – “Ei ole see mulle.” Mees loeb töötukassas olemasolevaid pakkumisi: kaupluse juhataja, juurdelõikaja, õpetaja, koristaja, klienditeenindaja, sissekutsuja, müügisekretär, kassapidaja… “Need pole mehetööd!”

Veelgi rohkem küsimusi tekitab hoopis koolituste asi. Mees räägib, et ta pandi juba neli kuud tagasi E-kategooria kursusi ootama, aga neist pole kuulda midagi. Arvuti näitab, et mehel on teine kursus küll ootel, aga E-kategooriat ei ole. Neli kuud ootab ja kogu aeg on öeldud, et sellega tegeletakse.

Midagi on viltu, ei tegeleta järelikult.

Marju vabandab, et see nii on, aga temast see asi ei olenenud. Lubab üles otsida selle avalduse. Pakub, kas mees ei tahaks äkki karjäärinõustaja juurde minna. “Võib ära käia ka ju!” Arutavad veel, et mees teab, mis tööd teha tahaks, kuid võimalusi hetkel ei ole.

Tuleb järgmine klient. “Kas teil on koolitusesoovi?” – “Aga ma vist ei jõuagi enam, mul hakkab aeg läbi saama vist?” – “Ei, hüvitis hakkab teil läbi saama. Siis saate tavaliseks töötuks, aga koolitusi saate samamoodi edasi.” – “Mis koolitusi teil pakkuda on?”

“Meil on nii, et me ei paku koolitust. Teie ütlete, mida teie tahate, meie anname koolituskonsultandile teada,” selgitab Triinu. “Tema vaatab, kui palju on tahtjaid, ja teeb hanke koolituse jaoks. Kui tulevad positiivsed otsused, siis tehakse koolitus.” Soovi võib avaldada seinast seina, käsitööst ehituseni.

Kusjuures ettevõtluskoolituse läbijatel on äriplaani tegijatena võimalik saada kuni 70 000 krooni starditoetust, mida peab otseselt oma äri püstipanekuks kasutama.

Ettenähtust varem ilmub kohale praamile ruttav mees. Kusjuures praamile ruttajaid on töötute seas hämmastavalt palju. “Ega tööga midagi head pakkuda pole olnud, olen internetist vaadanud.” – “Koolituse soovi?” – “Teil ei ole praegu midagi, mida ma tahaksin.” – “Te peate ise meile ütlema, mida soovite.” – “Jah, kui midagi tuleb, siis annan teada.”

Siiani on mees välismaale oma CV-d saatnud, aga selle asjaga olevat nii, et peab ka vestlusel käima ja “hakka nüüd sellepärast sinna ronima, et teada saada, et sind ei taheta!”. Võib-olla õnnestuks mitmesse kohta vestlus kokku leppida, siis on suurem tõenäosus tööle saada?

Naisterahvas maakonna ääremailt oli vaadanud tööpakkumisi, kuid midagi sobivat ei leidnud. Ühe põhjusena nimetab sobimatuid kellaaegu – ei saa iga päev maalt selleks ajaks kohale. Samas pole ka kodukandis tööd.
Praegu loodab ta ehk müüjana tööle saada, kuigi see pole tema kõige lemmikum töö. Parim töö, mida tehes proua on kõige õnnelikum olnud, oli Läätsal kalatööstuses kalapakkija töö liini peal.

Infospetsialistid

Ka infospetsialistidel kulgeb päev väga töiselt. Poole päevaga on viis uut inimest arvele võetud. “Meil just üks uus klient täidab oma blankette,” tutvustab Iriina olukorda. “Ta on ehitusfirmast omal soovil ära tulnud ning on huvitatud ettevõtlusest. Küsis kohe, et kas saab mingit koolitust ja stardiraha.”

Iriina on staažikas konsultant, nüüd infospetsialist, Marite on uuem töötaja, hiljuti maksuametist koondatud. Töötukassa töötajatest on pooled enne tööle saamist ise töötuna arvel olnud.

Sel ajal kui tulevane ettevõtja blankette täidab, organiseerivad infotöötajad muud elu. Näiteks vastavad telefonile, et inimesi õigesse kohta suunata, kauplevad konsultantidelt vastuvõtuaegu välja. Suur osa maja administreerimistööst on nende õlul.

Sel nädalal said oma viimased paberid kätte kümned
Volexist koondatud inimesed. Kokku koondatakse firmast 70 inimest, kellest enamik end tõenäoliselt töötuna arvele võtab. Töötukassas oodatakse nendeks aegadeks palju tööd. Õnneks koondatakse töötajad jaokaupa, kõik ei tule korraga.

Kohe paberite kättesaamise päeval ilmuvadki mõned Volexist koondatud kohale. Küsimus on selles, et samal päeval on nad veel ettevõtte hingekirjas ning nii ei saa neid veel töötuks vormistada, seda saab teha järgmisel päeval. Täna saaks nad tööotsijatena arvele võtta, homme töötutena. Hirmus palju paberimajandust.

Infotöötajad kergendavad kõigi töökoormat, valmistades varakult kohale tulnute paberid järgmiseks päevaks ette. Kõnealusel proual aidatakse ankeeti täita ning üritatakse vastuvõtuaegu muuta, sest ka proua abikaasa on töötu ning neile sobiks kõige paremini, kui saaksid koos samal päeval vastuvõttudel käia – maalt tulek ikkagi, seltsis on odavam.

Kursuste asemel festivalile

Koolituste organiseerimisega tegeleva Kairi Käsu ruumis käib koosolek. Kohal on veel Triinu ja Kaie. Kairi külalistele mõeldud diivan on täis pabereid. Need on autojuhtide kursustele minevate meeste ankeedid. Sel nädalal algasid Saaremaal esmakordselt töötutele mõeldud C-kategooria koolitused. Tahtjaid oli nii palju, et osa inimesi tuli siiski ka Tallinna ja Pärnusse kursustele suunata, ja kaks korda nii palju inimesi ei pääsenud üldse löögile.

Tihedast rebimisest hoolimata võtab mõnigi töötu asja rahulikult. “Nagu eile üks mees ütles, et tal on Rabarocki piletid tellitud, tema ei taha kuskile koolitusele minna,” meenutab Kairi. Igaühel on oma valik. Selle konkreetse mehe kursusetaotlus jääb alles, aga millal järgmine kord võimalus avaneb, seda ei oska keegi veel öelda.

Suvi olevat üldse selline veider aeg, mil tööinimesed ei taha tööd teha ning töötudki ei taha töötuks olemisega tegeleda. Suvel ei organiseerita Saaremaal töötutele üldse kursuseid, sest kogemus näitab, et inimesed ei tule kohale. Need, mis veel käimas on, lõpevad kohe ära ja ongi sügiseni kõik. Töötud eelistavad seenel käia, marju korjata või muid muretumaid asju teha.

Hetkel arutavad kohaletulnud aga, millal teha CV-koolitust. Triinu oli oma klientide andmeid uurides avastanud, et päris paljudel ei ole CV-d, mis ometi tänapäeval nii tähtis asi on. Niisiis ajas ta aktiivse inimesena kokku seltskonna, kes on huvitatud väikesest CV-koolitusest.