Pressiülevaade: Europarlamendi valimised: parempoolsete triumf

Loomulikult kommenteeris maailma ajakirjandus sel nädalal rohkesti eurovalimiste ootamatuid tulemusi. Üllatus seisnes selles, et peaaegu kõigis EL-i liikmesriikides osutusid kaotajateks liberaalid ja sotsid, võitu tähistasid see-eest aga parempoolsed, isegi paremradikaalid ja marurahvuslased. Kuid võitjate seas oli ka veidrikke – näiteks Rootsi Piraadipartei.

Briti ajalehe The Independent korrespondent Ian Birrell kirjutab artiklis “Kuidas meie poliitikutel ei õnnestunud paremradikaale peatada” (How Our Politicians Failed to Stop the Rise of the Right), et valmiseelsetel prognoosidel, mille kohaselt tulnuks majanduskriisi tingimustes karta mitte vasakpoolseid, vaid paremradikaale, oli lausa prohvetlik iseloom.

Esmaspäeva hommikul ärkas Suurbritannia teadmisega, et järgneva viie aasta jooksul hakkavad teda europarlamendis esindama kaks neofašistliku partei liiget.

Ajakirjaniku arvates ei maksaks selle sündmuse tähtsust alahinnata: kui 1997. aasta valimistel hääletas marginaalse Briti Natsionalistliku Partei (BNP) poolt vaid 35 000 valijat, siis nüüd õnnestus neil saavutada võit Inglismaa põhjaosas – Yorkshire’ ja Humberi regioonis.

Üks äsjavalitud saadikutest-radikaalidest on kohtu poolt süüdi mõistetud, kuna ta eitab holokausti, teine kuulus aga nooruses natsionaalsotsialistliku liikumise ridadesse. Võib olla kindel, et nüüd kasutavad nad täiel määral neile kui eurosaadikutele antud õigusi, et oma erakonna huve kaitsta, kirjutab Birrell murelikult.

Läbi ajaloo on britte iseloomustanud poliitiliselt mõistlik ja mõõdukas käitumine. Kuidas aga seletada sellist järsku pööret, esitab artikli autor küsimuse ja annab kohe ka vastuse: viimastel aastatel on BNP oma välist imagot muutnud.

Teiseks põhjuseks on aga udusel Albionil viimasel ajal päevavalgele tulnud korruptiivsed skandaalid, milles peategelasteks võimutüüri juures olevad tööerakondlased. Seetõttu polegi üllatav, et segadusse sattunud ja võimudes pettunud valija andis seekord oma hääle paremäärmuslastele, teeb leht lõppjärelduse.

Läti ja Ungari elektoraat karistas võimul olevaid erakondi, teatab USA majandusväljaanne The Wall Street Journal (artikkel Voters Punish Ruling parties in Latvian, Hungarian Elections). See aga tähendab, et üha enam teravnev majanduskriis muudab põhjalikult poliitilist olukorda Ida-Euroopas.
Läti valijad pooldasid massiliselt vasakpoolset opositsiooni, mis peamiselt toetub venekeelsele vähemusele.

Sealsed valijad pole rahul karmi kokkuhoiupoliitikaga, mille eesmärgiks on eelarve defitsiidi vähendamine ja finantsstabiilsuse tagamine. Näiteks sai ühe mandaadi europarlamenti Alfreds Rubiks – mees, kes oli Nõukogude okupatsiooni ajal Läti kommunistide juht ja istus pärast Läti iseseisvuse taastamist kolm aastat vangis, mõistetuna süüdi riigipöördekatse organiseerimises.

Ungaris seevastu väljendas valijaskond vastuseisu võimul olevale sotsialistlikule parteile ning kaldus paremale. Artikli autorid on nördinud, et Ungaris sai paremradikaalne erakond Jobbik europarlamenti koguni kolm kohta, kuigi selle parteiga seotud inimesed on avalikult tunnistanud, et nad vihkavad juute ja mustlasi.

Saksa ajaleht Die Tageszeitung kirjutab, et veebileheküljega Pirate Bay seotud skandaal tekitas poliitiliselt ükskõiksetes rootslastes europarlamendi valimiste vastu suure huvi. Kõnealuse skandaali tagajärjel suurenes järsult toetus Rootsi nn Piraadiparteile, kelle eesmärgiks on auoriõigusega seotud seaduste reformimine ja kes seisab selle eest, et interneti kaudu oleks lubatud failide vaba vahetus.

Artiklis pealkirjaga “Piraadipartei pääseb europarlamenti” (Piratenpartei entert das Europarlament) kirjutatakse, et see veidra nimetusega erakond saavutas valimistel viienda koha, kogudes 7,1% häältest, mis andis talle europarlamendis ühe koha.

Piraadipartei poolt andsid oma hääle peamiselt noored, kel vanust 18–30 eluaastat. “Rootsi traditsioonilistel erakondadel ei ole noorema põlvkonna muredest mingit ettekujutust,” kommenteeris oma erakonna edu selle liider Rick Falkvinge.

Ühes teises artiklis pealkirjaga “Paremäärmuslased tähistavad võitu” (Rechtsnationale legen zu) analüüsib Die Tageszeitung’i vaatleja William Totok paremradikaalide šansse moodustada Euroopa Parlamendis eraldi fraktsioon. Autor on seisukohal, et kuna erinevate riikide patriootide vahel valitsevad suured vastuolud, pole säärase fraktsiooni moodustamine õnneks kuigivõrd tõenäoline.

Prantsuse mõjukas õhtuleht Le Monde avaldab pealkirja all “Majanduskriis vasakpoolseid ei aidanud” (La crise économique n’a pas profité à la gauche) intervjuu Briti tööerakondliku partei saadiku Denis MacShane’iga. Viimase sõnul on Euroopas praegu toimumas rahvustunde taassünd. (renationalisation de l’Europe).

Tavavalijate säärast hoiakut nimetab MacShane “skisofreeniliseks” (les électeurs sont schizophrènes): “Üleilmastumine neile ei meeldi – selle kinnituseks on globaliseerumise vastased vandaalitsemised tänavatel –, kuid samas tunglevad need samad valijad poodides, et osta endale uus Blackberry või iPhone.”

Üllatav on, et vasakpoolne poliitik MacShane kritiseerib ka oma mõttekaaslaste tegevust. Tema arvates puudub vasakpoolsetel poliitikutel praegustes tingimustes konkreetne tegevuskava. See olevat ka üks põhjus, miks valijad hääletasid seekord kas euroskeptikute või siis parempoolsete ja marurahvuslastest paremradikaalide poolt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 13 korda, sh täna 1)