Kuurhoone – 120. Meie linna üks esindushooneid tähistab juubelit (4)

11. juunil möödub 120 aastat päevast (vkj; ukj 23. juunil), mil Kuressaare linnapargis avati suure pidulikkusega Kuurhoone.

Hoone projekteeris Kuressaare linnaarhitekt Carl Lorenzen, selles asusid restoran, puhvet, lugemis- ja mängutuba, saal, veranda, vaatetorn ja ametikorter.

1984. aastal hävis Kuurhoone tulekahjus. Kuid 5 aastat hiljem, 1988. aasta suvel taasavati hoone uuesti.

Alljärgnevalt mõned väljavõtted 1889. aasta Kuressaares (tookordse nimega Arensburg) ilmunud ajalehtedest.

Tundub, et 120 aastat tagasi läks Kuurhoone avamine enam korda kohalikele sakslastele. Nii näiteks kirjutas saksakeelne Arensburger Wochenblatt Kuurhoone pompoossest (see on ajalehe väljend) avamisest väga pikalt. Samas pühendas aga eestikeelne Saarlane sellele sündmusele vaid paar rida ja sedagi tehti mõnevõrra iroonilises toonis.

Arensburger Wochenblatt teisipäeval, 13. juunil 1889. aastal

11. juunil avati siin rohkearvulise publikumi osavõtul, kelle seas oli nii kohalikke inimesi kui ka sisserännanud puhkajaid, suure peoga Kuurhoone. Kogu saal oli välja müüdud ja et publiku tormijooksuga toime tulla, pidi veel rohkeste seisuplatse välja müüma…

Vastaval kontrahtile pidi Kuurhoone juba 15. maiks täitsa valmis olema; kuna ehitustööd kippusid aga venima, jõuti selleks tärminiks vaid restorani osa valmis saada; läinud pühapäevaks olid aga kõik tööd lõpetatud, mistõttu üks suur pidu võimalikuks sai.

Piduprogramm oli väga sisukas ja kogu selle läbiviimine kulges äärmiselt hästi. Kõige selle eest oleme suure tänu võlgu kohaliku teatri direktorile, härra Maxschulzile, kes lahkeste kogu oma teatripersonali jõu selleks õhtuks Supelkomitee käsutusse andis.

Pidustused algasid kell 8 õhtul. Enne seda voolas aga kohale hulganisti rahvast. Ja üks imelik asi juhtus – nimelt oli keegi lohakusest ukse külge puutahvli unustanud, mis sääl ehitustööde ajal oli ja millel ilutses kiri: “Siit läbikäimine on rangelt keelatud!”

See keelamine rahvast siiski ümber pöörama ei sundinud ja nad tulid sisse. Avamängu järel astus püünele kohaliku Supelkomitee president dr Garstens, kes pidas avamiskõne, mille lõpus ta kõrgeaulisele keisrihärrale, Tema Majesteet Aleksander III-le tänusõnad lausus; muusikud kandisid ette rahvushümni, mis publikumi tungival nõudmisel kordamisele tuli…

Siis järgnes proloog, kus kolmhargiga varustatud Neptun Tritoniga (mütoloogias merejumal ja Neptuni poeg – toim) vestlust pidas, kes talle teada andis, milliseid edusamme on Arensburgi supelelu teinud ja kui ennastsalgavalt linnaelanikud Kuurhoone ehitusele kaasa aitasid…

Proloogile järgnes üks muusikalis-dramaatiline osa, kus proua Maxschulz-Glinsky-Falmann ja proua Jenny Friede kapellmeister Armsheimeri esitatud kornetimuusika (cornet à piston) saatel laulsivad ja publikule rõõmu valmistasivad; vahele olid põimitud retsitatiivid, mida esitasivad preili Adele Lenz ja härra Maxschulz…

Järgnevalt kurdab ajaleht, et kõige kirjeldamiseks ei jaguvat lihtsalt leheruumi. Samas antakse teada, et kell 11 õhtul algas tants, mis juhatati sisse poloneesiga, ja et tantsulust kestis kuni kella üheni öösel.
Artikli lõpus tänab ajaleht linnakodanik härra Fliessi, tänu kelle initsiatiivile ja südikusele Kuurhoone ehitus üldse teoks olevat saanud.

Saarlane eirab

Seevastu ajaleht Saarlane ei kirjutanud 1889. a 13. juuni numbris Kuurhoone avamisest sõnagi. Lehe esiküljel on vaid ajaloolise hõnguga juhtkiri, kus kurdetakse selle üle, et ehituskunst on alla käimas. Juhtkirja autori arvates on vanemad hooned palju vastupidavamad kui uued.

Kuurhoone kohta märgitakse: Nii saab praegu parkis ühte suurt lõbu-maja (Kurhaus) ehitud, mis muidugi ainult suve majaks peab olema… on ta tõeste selle suuruse kohta väga nõrk. Kas see maja viiekümne aasta pärast veel nii näha on, on teadmata, üksnes suure paranduse abil iga aasta võib see ehk võimalik olla.

Alles kaks nädalat hiljem, see oli 1889. aasta 27. juunil, kirjutas Saarlane väga napisõnaliselt: Nüüd on see uus lõbu-maja (Kurhaus) valmis ja sai pühapäev, 11. juunil pidulikult sisse õnnistatud. Osavõtjaid sellest esimesest pidust oli õige rohkesti.