Kuressaare vabatahtliku töömaleva eile lõpetanud esimeses vahetuses osales lisaks Saaremaa õpilastele Sillamäelt pärit 14-aastane Vassili Kiritšenko, kellel on tõsine tahtmine õppida selgeks eesti keel.
“Mul on vaja rääkida ja praktikat saada. Sillamäel on väga vähe võimalusi eestlastega rääkida. Siin on teine kliima, suvi algab võib-olla varem ja inimesed on väga sõbralikud,” ütles sügisel Sillamäe Kannuka kooli 9. klassi minev Vassili eesti keeles, mida ta on õppinud juba esimesest klassist alates.
“Koolis me õpime ainult grammatikat ning kirjutamist ja lugemist, aga me ei suhtle ja eesti keelt ei kuule. Ma elan Eestis ja ma arvan, et on vaja riigikeelt õppida ja osata,” rääkis Vassili.
Saaremaale sattus noormees esimest korda mõne aasta eest koos isaga malemeistrivõistlustel osaledes. Tookord ei tulnud küll võit, aga Saaremaa jäi meelde ning nüüd on Vassili siin käinud igal suvel. Nasval elavad tal ka sugulased.
“Kui vanemad lubavad, siis kindlasti tahan tulla laagrisse ka juulikuus,” ütles Vassili, kelle kodus eesti keelt üldse ei räägita.
Kuressaare noorte huvikeskuse noorsootöötaja Ta-niel Vares ütles, et malevakaaslased suhtuvad Vassilisse väga hästi. “Suurepärane on see, et Vassili ei luba endaga vene keeles rääkida. Ta ütleb kohe, kui vene keeles selgitama hakkan, et räägi palun eesti keeles. Tõsine õppimise tahtmine. Oleme alati üritanud malevasse kaasata teistest rahvustest ja muukeelsest keskkonnast noori, et nad saaksid siin eesti keelt praktiseerida,” rääkis Vares.
Grete, Karmen, Maria ja Ander Saaremaa ühisgümnaasiumist kiitsid malevat ja seda, et Vassili nendega eesti keeles räägib. “Me ise oskame natuke vene keelt, aga eriti ei ole rääkida proovinud,” tunnistasid noored.
Iga-aastases Kuressaare noorte töömalevas tänavu palka ei maksta. Töö tasustamise asemel pakutakse mitmesugust meelelahutust: näiteks eile ronisid malevlased pärast tööd Kuressaare gümnaasiumi saali ronimisseinal, nädala alguses käisid bowlingut mängimas, sukeldumas ja basseinis ujumas.
Malevlaste tööks olid heakorratööd Kudjape kalmistul, tegutseti ka Smuuli noortekeskuses ja rannas. Järgmine grupp õpilasi malevdab 13.–17. juulini ning kahe vahetuse ühine lõpulaager korraldatakse väljaspool linna.
Loomulikult on parim ôppimisviis elada ja suhelda antud keskkonnas. Tean seda hästi, kuna tulin Soome nii, et sônagi ei osanud, aga 2 kuuga sain juba peaaegu kôigest aru ja suutsin ka end arusaadavaks teha. Julgust ja tahtmist peab piisama, mitte karta teha vigu, vaid üritada rääkida kôigest hoolimata. Tubli, et on selliseid noori, kes saavad aru riigikeele oskuse vajalikkusest, ja tahavad ise seda ôppida.