Kaarma vallavalitsuse initsiatiiv raiuti kivisse (3)

Aste alevikus Kuressaare–Võhma–Panga maantee ääres Saia poolt tulles teest paremal pool püüab kunagise vene kroonu riidelao juures pilke dolomiidist tahvel, millele on raiutud tekst ASTE DOLOMIIDI TÖÖTUBA. Tegemist on Kaarma vallavalitsuse initsiatiivil ja ettevõtluse arendamise sihtasutuse regionaalarengu programmi toel rekonstrueeritud hoonega, kus nüüdsest tegutseb MTÜ Aste Dolomiidi Töötuba ja jätkuvalt Aste põhikooli poiste puutöökoda.

Dolomiidi töötoa idee pakkus välja vallavanem Ülo Vevers. Abivallavanem Kairi Niit kirjutas toetusraha saamiseks EAS-le projekti, mida aktsepteeriti, vallavalitsus pani teise poole ehitamiseks-rekonstrueerimiseks vajaminevast summast ja mullu oktoobris jõudis asi niikaugele, et Tallinna tehnikaülikoolis metallitöötlemise eriala lõpetanud kohalik mees Jüri Golubkov võis treipingi taga dolomiidi töötlemiseks koha sisse võtta.

Töötoa juhataja ametit pakkus vallavalitsus kogemustega dolomiiditöötlejale ja toodete turustajale Taivo Parbusele. Mees võttis pakkumise vastu ja kahemeheettevõte, mille juhatussegi kuulub kaks meest (peale Parbuse ka vallavanem Ülo Vevers), alustaski tegevust.

Tegemist ei ole äriühinguga, mille eesmärk oleks kasumi teenimine. Mittetulundusühingul on teised sihid. Ühingu juhatuse vallavanemast liikme Ülo Veversi sõnul soovib Kaar-ma vald töötoa avamisega ennekõike tutvustada nii turistidele kui ka saarlastele endile ühte olulist Saaremaale omast maavara – dolomiiti. Aastasadu on seda väärt ehitusmaterjali ja meenete valmistamise kivi Kaarma maardlates kaevandatud.

“Meie vallas kaevandatav dolomiit on kogu Saaremaale kuulsust toonud. Kahjuks ei õpetata dolomiidi töötlemist meil ju kusagil. Seda ei saa ka ehedalt näha kuskil. Tegime selle töötoa selleks, et turist saaks näha ja saarlane vaadata, mismoodi selle maavara töötlemine käib. Võib-olla jõuame kunagi sinnamaani, et hakkame oma lapsi ka kivitöötlemise alal koolitama. Usun, et suudame oma töötoa kaudu Saaremaa dolomiiti ka laiemale ringkonnale rohkem tutvustada,” rõhutas Ülo Vevers.

Vallajuht ei salga, et töötoa käivitamisega oli teatud raskusi ja probleeme, kuid lõpusirgel laabus tegevus tõrgeteta ja praegu läheb kõik normaalselt. Üks “oleks” siiski on. Oleks vaid dolomiidist meenete ostjaid ja jaguks dolomiidi töötoa külastajaid, võiks ettevõtmisega veel rohkem rahule jääda.

Metallimehest dolomiiditöötlejaks

EAS-lt saadud miljonile kroonile lisas vallavalitsus omafinantseeringust samapalju ja sellest piisas nii kooliruumi moderniseerimiseks kui ka uue ettevõtmise jaoks tingimuste loomiseks.

Aste kooli poiste tööõpetuse õpetaja Mati Kriis oli avardunud tingimustega rahul. Mis kõige tähtsam – koolipoisid saavad uues õppeklassis kenasti käsitööoskusi omandada.

Natuke rohkem kui poole majast võtavad enda alla mittetulundusühingu töötoad, galerii, puhke-, riietus- ja tualettruumid.

“Jah, meil on ka alaline fotoekspositsioon üleval. Abivallavanem Kairi Niit on ise pildistanud meie imepärast pankrannikut, Saare- ja Muhumaa pankasid ja suuremõõdulised pildid siia vaatamiseks välja pannud. Fotode juures on eesti- ja ingliskeelne selgitav tekst,” tutvustas töötoa juhataja Taivo Parbus näituseruumi.

Dolomiidi esmase töötlemise ruumis hakkab sisenejale kohe silma kaks kogukat treipinki ja turjakas töömees, kelleks on aastaid kõrval asuvas juveelitehases töötanud Jüri Golubkov.

Tallinna polütehnilise instituudi masinaehitustehnoloogina lõpetanud Aste mees otsustas kätt proovida ka kivi töötlemisel ja nüüd, kui õpipoisi aeg on möödas, võib Jüri Golubkov ennast treipingi taga juba oskustöölisena tunda.
Taivo Parbus hindab Jüri Golubkovi oskusi kõrgelt. Parbus pidas vajalikuks toonitada sedagi, et Golubkovil puudub metallitreimise kogemus. Insenerina pole ta ise varem treimisega leiba teeninud ja dolomiidi töötlemise võtteid omandades tuli see asjale kasuks.

“Metallitreimisel on kasutuses natuke teistsugused võtted. Dolomiidi töötlemisel on ehk tarvis peenemat materjali tunnetamist. Jõuga siin midagi ära ei tee. Jüri omandas need võtted üsna kiiresti ja nüüd läheb asi normaalselt edasi,” märkis Taivo Parbus.

Esialgselt planeeriti vastses töötoas vähemalt kahele treialile tööd pakkuda, kuid majandussituatsiooni muutudes ei saa mittetulundusühing seda endale lubada. Dolomiidist meenete järele on nõudmine järsult langenud ja Saaremaad külastavate turistide arvgi on märgatavalt kahanenud, kõik see mõjutab ka suveniiride tootmist.

Töötoa sisustus – alates töötlemismasinaist, lõpetades ventilatsiooniseadmete, duširuumi ja WC-ga – on kõik nüüdisaja tasemel.
Meenete sortiment on esialgu küll tagasihoidlik, kuid siiski piisavalt mitmekülgne – pisikesest küünlajalast peekrite ja uhmriteni välja. Toorainena kasutatakse Selgase karjääri dolomiiti. Kuna töötoal endal karjääri pole, siis ostetakse toormaterjali Saaremaa Kivitööstuselt või Reval Stone’ilt.

Taivo Parbus on kivihuvilistele välja töötanud väikese turismimarsruudigi. Reval Stone’i juhtidega on kokku lepitud, et huvilised võiksid giidi juhendamisel dolomiidi kaevandamisest Kaarma karjääris ülevaate saada ja seejärel tutvustatakse neile Aste dolomiidi töötoas seda, kuidas maavarast tarbeese valmib.

“Edaspidi saavad nad siin lihtsamaid asju ka ise teha, näiteks graveerida. Me peame ka tööohutust jälgima ja seepärast ei saa me ju külastajaid treipingi taha või kuumutusahju juurde lasta. Tulevikus võiks kõne alla tulla spetsiaalne õpituba, kuid selle jaoks on jällegi tarvis projektiraha taotleda,” selgitas Taivo Parbus.

Neil, kellele dolomiidist meened meeldivad, on vahest hea teada saada, et otse töötoas “soojalt” valmistatud asja ostes võib selle palju odavamalt kätte saada kui poest.

Esialgu on töötuba veel vähe külastatud. “Mõned on ikka käinud. Nii saarlased kui ka soomlased. Mööda sõites on nad seda silti näinud ja sisse astunud,” rääkis Jüri Golubkov.

Maja seinal on silt, mis annab teada, et hoone rekonstrueerimist on toetanud Enterprise Estonia, mille all maakeelne tekst “ettevõtluse arendamise sihtasutus”.

“Tegime MTÜ näitamaks, et Saaremaal on üks vald, kes oskab eurorahasid kasutada. Kaarma vald suudab avaliku sektori jaoks mõeldud raha oskuslikult kasutada. Randveres on puuetega inimeste jaoks loodud käsitöökeskus, siin dolomiidi töötuba, Elme mõisa juures on laste mänguväljak ja küllap selliseid näiteid võib tulevikus Kaarma vallast veel leida, kui asi nii edasi läheb,” arutles aastaid ise ettevõtlusega tegelenud Taivo Parbus.

Enne vette ja lõpuks ahju

Dolomiidi töötlemise tehnoloogia on küllaltki huvipakkuv. Enne töötlemist pannakse toorikud vette likku. Olenevalt tooriku suurusest leotatakse dolomiiti vannis mõnest ööpäevast paari nädalani.

“Mida kiiremini pärast vee välja saab, seda parem. Valmistoodangut kuumutatakse 300-kraadises temperatuuris. Kuumutamata ese hakkab hiljem soolasid välja ajama ja muutub väga koledaks,” selgitas kogemustega dolomiiditöötleja.

Taivo Parbuse sõnul on giidide hulgas kahjuks neidki, kes ei tea dolomiidi töötlemisest udujõhvigi. “Olen kuulnud giidi suust tutvustust, et dolomiit võetakse maa seest välja ja see olevat siis pehmem kui savi, nii et annab igasuguseid esemeid vormida,” tuletas Parbus üht kentsakat juttu meelde.
Õnneks ei olnud see giid Saaremaalt, vaid gruppi saatev mandrimaa ekskursioonijuht.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 109 korda, sh täna 1)