Millal hakkame ümbritsevast loodusest lugu pidama? (3)

Millal hakkame ümbritsevast loodusest lugu pidama?

 

Istusin aasta tagasi oma õues jaanilõkke ääres, kui naabruses olevast metsast hakkasid mingid kummalised hääled kostma. Lisaks automürinale hakkasid padrikust ka tuled paistma. Algul ei osanud midagi arvata, mõtlesin ekslikult, et ehk on militaristid oma õppustega meie juurde eksinud või GPS-orienteerujad mingit otserada otsimas. Õnneks metsas müttajad nägid vist jaanilõket ja päris hoovi ei põrutanud, vaid pöörasid padrikusse tagasi.

Järgmisel hommikul selgus, et ei olnud võistlust ega õppust. Kui õuest silmasime mehi midagi otsivat, sai juurde astutud ja küsitud, mis mureks? Sain teada, et kaks maasturit on metsa kinni jäänud ja nüüd on vaja need välja tirida.

Rügati looduskaitsealal

Naabruses asuv mets oli pikast vihmaperioodist tõepoolest püdelaks muutunud, olenemata sellest, et see on looduskaitseala. See info pani mehi muidugi kukalt kratsima, aga mõte liikus neil vist pigem seda rada pidi, et kiiremas korras vaja autod kätte saada ja uttu tõmmata.

Puksiiriautod olid juba kohal, kui autosid oma silmaga kaema jõudsin. Metsaalune oli tõsiselt laiali songitud ja vanad maasturid istusid põhja peal. Puksiiriettevõtte töötajad raiusid juba läbi metsa teed ja venitasid trosse ümber puude.

Algul vaatasin nende askeldamist mõningase muigega. Et näete, mehed, mõtlesite lõbusõitu tegema tulla, aga saite endale kõva peavalu.

Uurisin ka, mis neid sinna ajas. Vastuseks sain, et paar päeva tagasi muretsetud maasturid vajasid katsetamist. Rehmasin käega, et poisinolgid said oma karistuse metsa ülessongerdamise eest kätte ja asutasin minekule.

Loobiti prügi laiali

Siis aga avastasin pihlakavõsa alt jogurtitopsi. Korraga märkasin igal pool, kus need noorhärrad liikusid, maas vedelemas suitsupakke, kilet, krõpsupakke ja joogipudeleid. Siis kargas hing täis. Vähe sellest, et nood looduskaitsealal kahju tekitasid, risustasid ka metsaalust oma sodiga. Häälekalt andsin neile ka teada, mis asjast arvan.

Läksin koju ja mõtlesin, kas tasub nendest inspektoritele teatada. Aga mõttetöö ei kestnud kaua. Esiteks ei tohi lasta ühelgi pätil enda üle võimutseda, mõeldes, mis võib juhtuda. Ei ole nemad meist peajagu üle, et võivad teha, mis tahavad. Järgmisel hetkel kirjutasin juba tollasele keskkonnainspektsioonile toimunust.

Ei pea silmi peitma

Põhiline, mis ajendas mind juhtumist teatama, oli see, et need looduse risustajad on samasugused inimesed nagu mina või sina. Ei ole nad mingid pätid, vaid lihtsalt lollid. Üleriigilise prügiaktsiooni järel leiame ikka ja jälle uut prügi metsa alt, hiljuti Šokeeris meid uudis viinapudelite Loode tammikusse sokutajast. Kui me sellest ükskõikselt mööda läheme ja pilgu ära pöörame, oleme ise samasugused risustajad. Kriminaalkuritegude puhul nimetatakse kaasteadjat, kes midagi varjab, samuti kurjategijaks. Põhimõtteliselt on samamoodi iga pahateo tunnistajaga, kes sellest ei teata.

Paar kuud tagasi sain teada, kuidas väärteomenetlus lõppes. Kolme rikkuja vahel läks jagamisele umbes kolme tuhande krooni suurune trahv ja lisaks peavad nad hüvitama loodusele tekitatud kahju, mis ületas kolmekümmet tuhandet krooni. Karistusest ei pääse ka puksiirifirma, kuigi nende suhtes on menetlus alles pooleli.

Suure suvega on saabunud ka looduses pidutsemise aeg. Inimesed, palun käitugem mõistlikult! Et ka järgmised saaksid puhast loodust nautida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 43 korda, sh täna 1)