Saarlaste 44. tantsupidu “Üle aia vaadates” sai ajalooks

Saarlaste 44. tantsupidu “Üle aia vaadates” sai ajalooks

LÄHME TANTSUPEOLE: Kuressaare kesklinnast alguse saanud pidulik ja uhke rongkäik viis osalejad linnastaadionile. “Hurraa, elagu tantsurahvas!” kõlasid hüüded.

Laupäeva õhtupoolik oli Kuressaares väga eriline: üle 800 inimese sammus reipalt, kergejalgselt ja rõõmsalt puhkpillimuusika saatel kesklinnast staadionile. Kõlasid elavad hüüded ja marulised aplausid. Tõepoolest, uhke ja ülev tunne oli nii neil, kes selles pidurongkäigus osalesid, kui ka neil, kes olid tulnud tänavatele uudistama. Mitte kellegi näost ei olnud näha, et juba hommikul vara alanud proovid on olnud pingelised või et päev on olnud pikk.

Staadionile rivistunud tantsurühmi tervitas maavanem Toomas Kasemaa: “Täna soovime, et me ei vaataks ainult üle aia ega jääks kõrvaltvaatajaks meie endi kultuuritraditsioonides, vaid võtaksime kõike meie igapäevase elu olulise osana.” Omavalitsuste juhid süütasid tõrvikud. Esitatud tantsud olid osaliselt tantsupeo repertuaarist, mis oli suurepäraseks võimaluseks suurel väljakul esineda ka neile rühmadele, kes pealinnapeole ei pääse.

Meelde jäid värvilised trikood ja rannapallide kava Tiiu Haaviku juhendamisel ja kirevad rahvarõivad. Esinemistele pani punkti ühine “Mere pidu”.

Saarlaste tänavuse tantsupeo stsenaristi Maire Sillavee sõnul andis staadion võimaluse läheneda peole loominguliselt: “Kuigi algus tundus staadion kõle ja lage, kujunes sellest väga sõbraliku peremehe Ivo Nõukase abiga ja armsalt-koduselt kaskedega dekoreerituna – mille korraldasid Andres Meisterson, Sven Piik, Alver Sagur, Ülo Kannisto ja Marko Trave – mõnus peopaik.” Sillavee lisas, et tantsupidu peab alati vaatama võimalikult kõrgelt ja piisavalt kaugelt, siis saab mustritest ja liikumistest õige pildi.

“Rahvatantsurühmade piknikupesad mõjusid rohelisele väljakule kena kirju raamistusena. Ja need tantsukujundid, mis sai algul mõttevälgatusena stsenaariumisse sisse kirjutatud, tulid lavastaja Virge Varilepa käe alt täiesti äratuntavatena väljakule,” ütles rahulolev stsenarist.

Ürituse peakorraldaja Krista Lember kiitis, et tema jäi peoga väga-väga rahule. “Tõesti võib kätt südamele pannes öelda, et kõik läks tõrgeteta. Aga eks pidu oli ka pikalt ette planeeritud, kõigil oma kohustused ja ülesanded teada, tehti suurepärast meeskonnatööd.”

Tantsupeo nimi “Üle aia vaadates” sai Krista Lemberil välja mõeldud koos peo üldjuhi Virge Varilepaga. “Päris Koidula-vaimustus ei ole, aga sel hetkel väljaöelduna tundus see nimi väga sobiv. Meie oleme saarel veega piiratud, meie kodud on eestlastele omaselt aiaga piiratud, turvatunne ja kaitse on meis kõigis.

Ideest lahenduseni jõudmine oli fantastiline – me saame täiesti ise suure peoga hakkama, nii tantsurühmade kui ka suurepäraste tantsujuhtide poolest,” tundis Krista Lember heameelt. “On tõeliselt tore, et on selliseid tantsujuhte, kes suudavad ilusa peo kenasti platsile seada.”

“Tantsujuhid on üks omamoodi rahvas – neil on enamasti vali hääl ja käre kõneviis, aga tegelikult nad hoolivad oma tantsijatest väga ja kui mõte sammudesse jõuab, ei ole nad kiitusega kitsid. Ja laupäevase peo tantsijad olid kiitust väärt,” ei olnud ka Maire Sillavee tunnustamisega kitsi.

44. Saaremaa tantsupeo korraldas Saaremaa rahvakultuuriselts.
Korraldustoimkonda kuulusid Virge Varilepp kunstilise juhina, Maire Sillavee stsenaristina, tantsuplokke seadsid Merle Sillavee, Eena Mark, Ulvi Põld ja Aili Salong, võimlemise eest vastutasid Tiiu Haavik, Tiina Käen ja Ene Vahter. Rahvamuusika osa juhtis Õie Pärtel.

Kokku osales peol 47 tantsurühma 617 tantsijaga, 13 võimlejaterühma ja neli rahvamuusikute orkestrit koos külapillimeeste Ain Annuse, Urmas Rahniku, Viktor Ilvesti ja Sulev Mägiga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 43 korda, sh täna 1)