Soojafirma küsib kombijaama rajamiseks 50 miljonit toetust

AS Kuressaare Soojus esitab keskkonnainvesteeringute keskusele taotluse 50 miljoni krooni toetuse saamiseks, et ehitada elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam.

Soojatootja esitab taotluse mais avanenud meetme “Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks” taotlusvooru, kuhu võetakse taotlusi vastu 14. augustini.

Kuressaare Soojuse tegevjuht Paul Leemet ütles Oma Saarele, et taotletav summa on maksimum, mida nimetatud meetme raames küsida saab ning see katab umbes kolmandiku koostootmisjaama maksumusest. Ülejäänud osa plaanitakse katta kuni 15 aastaks võetud laenuga, kuid võimatu pole ka erainvestori kaasamine. “See teema tuleb jutuks siis, kui teised variandid ära langevad,” lausus Leemet. Tegevjuhi sõnul ei tohi soojusenergia hind kombijaama ehitamisega Kuressaare tarbija jaoks tõusta. “Kunagi, kui laenud saavad tagasi makstud, võib tulla soojahinna langetamine või vähemalt hinnatõusu pidurdumine kindlasti,” rääkis Leemet, kelle sõnul annab maailmaturu võnkumistega seotud kütteõli osakaalu vähendamine soojusenergia hinnale suurema stabiilsuse.

Kütteõli osakaal väheneb ettevõtte toorainebilansis 25 protsendilt viiele protsendile, mis koguseliselt teeb senise ligi 2000 tonni asemel 400–500 tonni kütteõli aastas.

Seevastu puidu kasutamine elektrienergia tootmisel suureneb 80 000 kuupmeetrilt aastas 120 000 kuupmeetrile, kokku hakkab ettevõtte tarbima kütust rohkem umbes 15 protsenti.

Praeguse hinna juures hakkab Kuressaare Soojus teenima elektrimüügist aastas kuni 14 miljonit krooni, mille arvelt makstakse tagasi ka laen. Juhul kui ettevõtte toetusetaotlus sel aastal rahuldatakse, valmib koostootmisjaam kõige varem 2012. aastal.

Jaama aastaseks elektritoodanguks kujuneb umbes 12 000 megavatt-tundi ning selle võimsus on kuni 2,5 megavatti, mis katab vähem kui 10 protsenti Saaremaa vajadustest tippkoormuse ajal.

Elektrijaama võimsus on seotud soojatootmise vajadusega, vastasel juhul kaotaks ettevõtmine oma efektiivsuse ega oleks ka toetuskõlbulik.

Rääkides tootmise efektiivsusest, tõi Paul Leemet näite, et kui Narvas toodetakse elektrit umbes 40-protsendilise kasuteguriga, siis Kuressaare kombijaamas hakkab kasutegur olema üle 80 protsendi. “Meie ei pea elektrienergia tootmisel tekkivat jääksoojust maha jahutama nagu Narvas tehakse, meie saame selle soojusvõrgu kaudu maha müüa,” selgitas ta kombijaama töötamise põhimõtet.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 21 korda, sh täna 1)