Lugeja kiri: Veel haljastusest

Mind sundis sulge haarama 29. mai Oma Saares ilmunud artikkel “Kuressaare kunstinõukogu: linnas on liiga palju lilli!” Ma ei ole spetsialist, sestap ei oska anda ka konkreetseid soovitusi, kuidas linna detailselt haljastada. Kuid annan mõned vihjed siiski.

Kuressaares ei ole liiga palju lilli. Vaadakem suurte majade rõdusid, ikka see igav hallus. Seda halli on aga niigi pikalt, suvi on ju imelühike, miks siis see aeg peab ka veel hall olema.

Ringtee juurde lilleamplid ei sobi. Sobiksid aga kesklinna majade juurde. Meil on saksapärase nimega hotell ja ka meie linna nimi oli kunagi saksapärane – Arensburg. Milleks siis nüüd seda saksapärasust nii väga karta. Saksapärasus aga ei tähenda seda, et Kuressaares ei peaks olema püsihaljastust. Peakski olema, muidu on linn nii igavalt hall.

On aretatud palju vähenõudlikke ja kogu suve õitsvaid roosisorte, miks ei võiks neid istutada. Või on ka roosid saksapärased? Igatahes kadakaid ja lambaid peaks kesklinnas vältima, kunagi tehti ju sellinegi ettepanek, et neid sinna tuua. Saaremaa pealinn ei ole lambakarjamaa.

Ja luuderohi – ilus, igihaljas väänlev liaan. Kesklinnas on neid mitmel pool ronimas näha. Võiks rohkem olla, sest need on vähenõudlikud looduslikud taimed. Tean Pargi tn 1 hoovis väänduvat luuderohtu, mis on 30-aastane ja kahekorruselise maja kõrgune. See saetakse sealt vist varsti maha koos vana jalakaga, mida mööda ta ronib. Nii suurt luuderohtu ümber istutada pole vist võimalik. Kahju oleks küll, kui see luuderohi häviks.

Ka kiviktaimlad sobiksid linnapilti. Nende rajamine ja hooldamine nõuab küll palju hoolt, kuid nende ilu tasub töö, sest looduslikud kivid ja lilled moodustavad huvitava koosluse. Miks mitte neid rajada? Üheks näiteks on ilus kiviktaimla Torni tänaval endise kalapoe juures.

Need on mõned mõtted minult, kuidas linna võiks kaunimaks muuta.

Gustav Heinmets

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 41 korda, sh täna 1)