Ça va, Saaremaa uue aja ärid?

Nädala tagasi kirjutasime majandusleheküljel hiljuti Kuressaare külje alla tekkinud pandimajast. Selle üks asutajatest Tatjana Aavik rääkis, et vähemalt esimese kolme tegevuskuu jooksul on tema äri siin Saaremaal üle ootuste edukalt läinud: kliente, kes pandi vastu laenu soovivad, jagub, firma teenib kasumit ja ettevõttele on juba tekkinud ka esimesed investorid. Tänases loos jätkame nn uue aja äride tegevuse käsitlemist ja võtame vaatluse alla mõned Kuressaares tegutsevad laenufirmad. Nende seas on nii vanu tegijaid kui ka uusi, mis tekkinud äsja, globaalse finantskriisi laineharjal.

Saaremaa ärimehele Vjatšeslav Leedole kuuluv ettevõte Saare Finants on kohalikul laenuturul vana tegija: tegevad ollakse juba aastast 1999 ja ettevõtte kaubamärk “Lihtne laen” peaks vist paljudele tuttav olema.

Kuid selle aasta alguses laenude väljastamine peatati. Kohalikes ringkondades tekitas see sahinaid, nagu oleks firma sattunud rahalistesse raskustesse ja seda nn hapude laenude osakaalu kasvu tõttu. Omanik ise lükkab säärased kuuldused aga kategooriliselt ümber.

“See oli meil ajutine seisak, mis oli tingitud ettevõtte reorganiseerimisest,” rääkis Leedo. “Nimelt viisime kaks firmat, Saare Finantsi ja Holostovi Kinnisvaraarenduse ühe juhtimise alla. Praeguseks on see protsess lõppenud ja ka laenude väljastamine on taastatud.”

Küsimusele, kas praeguses majandusolukorras on makseraskustesse sattunud inimeste osakaal ka Saaremaal suurenenud, vastas Leedo: “Ma ei ütleks seda. Sääraseid inimesi, kelle finantskäitumine pole just eriti distsiplineeritud, on alati olnud.”

Mõistlikum suhtumine rahasse

Saare Finantsi omaniku sõnul oli nn halvaks läinud laenude osakaal varasematel ja headel aegadel ehk isegi suurem kui praegu. “Põhjus on vist selles, et headel aegadel kipuvad inimesed rahasse suhtuma pillavamalt,” selgitas Leedo.

Seepärast võibki öelda, et kriisil on ka omamoodi positiivne, n-ö kasvutuslik moment – inimesed on muutunud ettevaatlikumaks ja nende finantsteadlikkus on tõusnud. “See tendents on märgatav,” rääkis Leedo. “Näiteks on inimesed hakanud mõtlema riskidele, mis on seotud SMS-laenudega.”

Majanduslikult rasketel aegadel on Saare Finantsi poole abisaamiseks pöördunud rohkesti neid, kel soov meeltesegaduses või, mis veelgi halvem, purjuspäi võetud SMS-laenu refinantseerida. “Meil on laenu teenindamine ikkagi palju soodsam,” kinnitas Leedo.

Kliente on seinast seina

Kes siis ikkagi on praegustes oludes need peamised laenuvõtjad? Vjatšeslav Leedo: “Inimesi on lausa seinast seina. On neid, kel tahtmine endale mingi kallim asi soetada. Samas on aga laenajate seas rohkesti ka neid, kel varasematest aegadest mingid finantskohustused peal, kuid rasketel aegadel on nad näiteks töö kaotanud.”

Reeglina Saare Finants väga suuri laene ei anna. Firma väljastatud laenude keskmine suurus jääb vahemikku 10 000–30 000 krooni.

Küsimusele, kas laenu andmisel ka hüpoteeki nõutakse, vastas ettevõtte omanik, et seda tehakse vaid suuremate summade korral, mida, nagu öeldud, väljastatakse erandkorras. “Üldiselt oleme piirdunud käendajatega,” rääkis ta. “Pealegi pole meie äri selle peale üles ehitatud, et kellegi käest midagi ära võtta. Meie eesmärk on ikkagi kasumi teenimine vaid intressi pealt.”

Tule ja räägi!

Kuidas peab aga käituma laenaja, kes on tõepoolest makseraskustesse sattunud? Soovitus on järgmine: ükskõik kellele sa ka võlgu oled, ära mingil juhul peitu poe, mine ja räägi võlausaldajaga, küll siis ka mingisugusele kokkuleppele jõutakse.

“Isiklikult olen veendunud, et saarlane on oma olemuselt aus inimene ning tasub oma võlad varem või hiljem. Probleemid tekivad, kui inimene tõesti n-ö peitu poeb, sest siis hakkavad jooksma intressid ja trahvid, mistõttu võlakoormus suureneb veelgi,” märkis Vjatšeslav Leedo. “Ütleme, et 99% juhtudest oleme võlgnikule ikka vastu tulnud ja mingi väljapääsu leidnud, sest arvame, et kel käed-jalad terved, see leiab ka varem või hiljem tööd, ja küll see majandussurutis peagi leevendub.”

Uuem tegija

Kuressaare Ajamajas kontorit omav Laenu Invest on noor ettevõtte: Krediidiinfo andmetel on firma registreeritud möödunud aasta sügisel. Firma esindaja Marek Salumägi ei nõustunud arvamusega, mis nende äri teket vaid majanduskriisiga seostab.

“Ma arvan, et laenufirmade tulek pole tingitud majanduskriisist,” märkis Salumägi. “Krediiti on inimesed alati vajanud ja seda võtnud, olgu see majandus siis kas tõusu- või languseteel.”

Rääkides nn hapudest laenudest, möönis ka Salumägi, et nende arv pole siiski väga suur. “Ma ei ütle, et probleemseid laenajaid meil üldse pole. Alati leidub inimesi, kes mõtlevad, et laenu pole vajagi tagasi maksta. Sääraste inimestega oleme reeglina püüdnud võimalikult paindlikult käituda, et jõuda laenu tagasimaksmise tingimuste osas mingile pooli rahuldavale kokkuleppele. Kui see pole aga õnnestunud, oleme äärmisel juhul ka inkassofirmalt abi palunud.”

Laenake mõistlikult!

Mida klientidele soovitada, nii olemaolevatele kui ka tulevastele? Marek Salumägi: “Laenake mõistlikult! See tähendab, et eelnevalt tuleks ikkagi hästi läbi mõelda, mille jaoks laenu võetakse.”

Samas meenutas Salumägi ka võimalikele käendajatele üht vana head soovitust: tasub ikkagi hoolikalt jälgida, keda te käendate!

Saare Kalur on laenude andmise peatanud

Kohaliku laenuturu üks vanemaid tegijaid on ka Saare Kalur. Ettevõtte nõukogu esimees Peeter Jalakas ütles, et paar kuud tagasi peatas firma ajutiselt laenude väljastamise. Ent eeloleval sügisel on kavas see otsus uuesti läbi vaadata.

“Meie langetatud otsuse [laenude väljastamise peatamine] põhjuseks pole nn hapude laenude osakaalu suurenemine,” kinnitas Jalakas. “Peamine põhjus on ikkagi likviidsuseprobleem – majandussurutise tingimustes on meil raha mujal vaja. Kuid sügisel hindame olukorda uuesti ja võib juhtuda, et siis me taastame laenude väljastamise.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 218 korda, sh täna 1)