Eelolev nädal möödanikus

Nelisada kümme aastat tagasi, 1599. aasta 6. juunil, sündis Sevillas lääne kunsti üks suurkujudest Diego Rodríguez de Silva y Velázquez. Ta elas 61 aastat ja hakkas pilte maalima juba 12. eluaastal. Asjatundjate väitel kannavad tema noorusea teosed ilmselgeid Tiziani ja Rubensi mõjutusi, kuid peagi leidis ta oma tee.

Velázques on eriti tuntud portreekunstnikuna, näiteks tema maalitud portreed paavst Innocentius X-st (võimul 1644–1655) peetakse selle žanri tippteoseks (originaal asub Rooma Doria Pamphilj’i galeriis). Velázquese teoste parim kollektsioon asub loomulikult Madridi Prado muuseumis (Museo del Prado).

Eestile lähemal asuvatest kunstimuuseumidest on Velázquese teoseid võimalik nautida Peterburi Ermitaažis, ka seal on üsna hea kollektsioon. Ermitaažis asuvatest töödest meenuvad hertsog Olivarese portree ja üsna lõbusa meeleoluga maal “Einestamas”.

Kuuskümmend viis aastat tagasi, 1944. aasta 6. juunil, algas operatsioon “Overlord” – liitlasvägede dessantoperatsioon Põhja-Prantsusmaale. Inglisekeelses ajalookirjanduses kutsutaksegi seda päeva lihtsalt D-day’ks – dessandipäevaks. Ameerika ja Briti vägede ülemjuhataja oli USA tulevane president Dwight Eisenhower (1890–1969), kelle eestvedamisel see ajaloo suurim dessantoperatsioon aset leidis.

Selles osales 1200 sõjalaeva, 804 transportlaeva, 4126 erinevat ujuvvahendit – praami, kaatrit ja amfiibi –, ligi 10 000 lennukit, sadu tanke ning 156 000 suurepäraselt ettevalmistatud sõdurit ja ohvitseri (sh 83 000 britti ja kanadalast ning 73 000 ameeriklast). Kogu statistika käib operatsiooni vahetu alguse kohta. Kuna see lõppkokkuvõttes venis aga mitme nädala peale, kujunevad arvud palju suuremateks.

Normandia ranniku kaitse oli Hitler usaldanud feldmarssal Erwin Rommelile (1891–1944), kuid sakslased ei teadnud kuni viimase hetkeni, kuhu dessant täpselt tehakse. Saksa luure ei eeldanud, et dessandi peamine löögijõud suunatakse Cotentini ehk Cherbourg’i poolsaarele – asub ju see poolsaar Briti rannikust küllaltki kaugel, palju kaugemal kui näiteks mõned Kirde-Prantsusmaa või Belgia rannikualad.

Sellest hoolimata osutasid natsid sitket vastupanu. Näiteks õnnestus selle piirkonna paljud asustatud punktid, mille hõivamine pidi teoks saama lausa dessandi esimestel tundidel, vallutada alles mitme nädala pärast. Kuidas sellega ka ei olnud, tähendas nn Teise rinde avamine (de facto oli tegu Kolmanda rindega, sest juba 1943. aasta suvel olid liitlasväed maabunud Itaalias) seda, et Natsi-Saksamaa hukk on kindel.

Kolmkümmend viis aastat tagasi, 1974. aasta 6. juunil, avaldas Pariisi kirjastus YMCA-Press “Gulagi arhipelaagi” teise osa (teose esimene osa oli samas ilmunud pool aastat varem – 1973. aasta detsembris). Nagu teada, ilmus kõnealuse teose esimene osa ajal, mil selle autor Aleksandr Solženitsõn (1918–2008) viibis veel Nõukogude Liidus ning võimudele andis see põhjuse kirjaniku arreteerimiseks ja riigist välja saatmiseks.

Muide, YMCA (Young Men’s Christian Association) on noorte kristlik assotsiatsioon, mis asutati Londonis sada kuuskümmend viis aastat tagasi (1844. aasta 6. juunil). Tegemist on maailma ühe suurema noorteorganisatsiooniga, millel on liikmeid 45 miljonit. Organisatsioonil on esindused ligi 125 riigis, sh ka Eestis. Praegu kuulub YMCA-le erinevates maades nii klubisid, ühiselamuid, spordiühinguid kui ka teaduskeskusi ning Prantsusmaal veel ka kirjastus.

Sada kakskümmend aastat tagasi, 1889. aasta 11. juunil, sündis Ukrainas Odessa lähistel tütarlaps nimega Anna Gorenko. Tema vanaema kandis perekonnanime Ahmatova, just selle nime valis Anna hiljem oma kirjanduslikuks pseudonüümiks.

Tegemist on XX sajandi vene kirjanduse suurkujuga, kel tuli elu jooksul läbi elada palju kannatusi ja õudusi – enamlased hukkasid ta poeedist abikaasa Nikolai Gumiljovi (1886–1921), tema poeg Lev Gumiljov (1912–1992), tuntud teadlane, arreteeriti ning poetess ise sattus 1946. aastal stalinistide terava kriitika alla. Sellest hoolimata saatis Anna Ahmatovat ka suur edu ja lugupidamine. Näiteks valiti ta Oxfordi ülikooli audoktoriks ja talle määrati mitmeid rahvusvahelisi kirjanduspreemiaid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 16 korda, sh täna 1)