Rahvarõivaste valmistajast Talupoe pidaja

Rahvarõivaste valmistajast Talupoe pidaja

KUI PIKK ON RAHVARIIDE VÖÖ? Meister Marika Samlik teab, et 2.40–2.60. Rahvariiete valmistajana tunneb ta Saaremaa kihelkondade rahvarõivaid peensusteni.

Pihtla vallas Haeska külas elav ettevõtja Marika Samlik on teada-tuntud rahvariiete, vööde, mütside ja paljude muude käsitööesemete valmistaja, kes nii oma valmistatud esemeid kui ka teiste käsitöömeistrite tehtut Kuressaares Kauba tänava Talupoes müüb.

Proovitöö rahvariide kudumisel tegi Marika Samlik 25 aastat tagasi tollases Saare kombinaadis. “Minu ema Erika Järsk juhatas seal telgkoetsehhi ja tema meid õega kuduma kutsuski. Sealt see pisik külge jäi. Asi hakkas huvitama,” tuletas Marika Samlik algust meelde.

Esimeseks tööks oli nüüdsel meisterkudujal keerulise mustriga diivanikatte tegemine. Alguses kõik kohe ei õnnestunudki. “Tegin seal palju asju valesti. Pärast aga hakkas asi tasapisi minema,” rääkis praeguseks aukartustäratava kogemusega käsitöömeister.

Abikaasa meelitas Marika Kuressaarest Haeskasse

Maaettevõtlusega tegelev Eiki Samlik kosis endale abikaasaks nobedate näppudega tragi saarlanna Kuressaarest. Loomadega tegelejat Marikast ei saanud. Tema jäi kätteõpitud ameti juurde. Talupidamises on peremees-perenaine tööd-tegemised omavahel kenasti ära jaotanud. Peremees müttab veistega ja perenaine on rohkem tubaste tööde tegija.

Igapäevast taluperenaise tunnet saab Marika tunda ainult õhtutundidel ja puhkepäevadel, sest seitse aastat tagasi võttis rahvariidemeister oma õlgadele ka Talupoe pidamise Kuressaares. Nõnda siis sõidab Marika hommikuti Haeskast Saaremaa pealinna äri ajama ja õhtuti tagasi maale. Natuke tüütu see on, aga aktiivselt tegutsema harjunud ettevõtja ei kurda. Talupoes pakuvad omavalmistatud tooteid mitukümmend Marika kolleegi, sealhulgas ka mehed-puutöömeistrid.

Talupoe omanik on ise valmistanud kõigi Saaremaa kihelkondade rõivaid. Milliseid riideid aga tema koduküla elanikud kannavad? “Karja, Valjala ja Püha. Haeska küla on aegade jooksul kuulunud kõigi kolme kihelkonna alla,” teavitas Marika.

Käsitöömeistril-poepidajal ongi kaks töökohta. Kodus koob ja õmbleb ta rahvariideid ning Talupoes müüb kaupa. “Mul on koguni kolmed teljed korraga üleval. Ühe peal ei jõua kududa,” rääkis ettevõtja oma “masinapargist”.
Oma pere liikmetest on Marika moodustanud pisikese rahvariiete valmistamise kooperatiivi. Seda küll ülekantud tähenduses, sest ametlikult niisugust üksust moodustatud pole.

Marika õde Jaana on tikkija. Tema hooleks on rohkem tanud ja särgid. Tudengitest peretütred Liisi ja Miina aitavad ema samuti jõudumööda. “Saadan materjali siit Tartusse ja seal nad siis tikivad ja teevad,” selgitas ema Marika maaülikoolis metsandust ja Tartu ülikoolis psühholoogiat studeerivate tütarde kodust kaasa saadud harrastuse jätkamist ülikoolilinnas.

Marika näitas poes müügis olevat Kihelkonna rahvariideseelikut. Üksnes selle kanga kudumine võtab meistril kaks päeva aega. Kui kangas valmis, siis see poolitakse ja õmmeldakse kokku. Ühe seeliku tegemiseks kulub vähemalt nädal. Nii kujuneb seeliku hinnaks üle kolme tuhande krooni. Rahvarõivas on kallis, aga odavamalt teha ei anna.

Rahvariided on taas minev kaup

Marika Samliku sõnul on rahvariie eestlaste hulgas taas populaarsust võitmas. “Vahepeal oli aeg, kus rahvarõivaste kandmise vastu huvi ei tuntud. Praegune majandussurutis ei anna küll tunda. Võib-olla loeb ka üleriigiline laulu- ja tantsupidu. Tegelikult jagub mul tellimusi pärast laulupidugi päris palju. Ka perede ja suguvõsade kokkutulekutel kantakse rahvariideid.

Välismaal elavatele sugulastele viiakse kodukandi rahvarõivaid kingituseks. Asi on aga selles, et ma pean teadma selle inimese mõõtusid, kellele riided valmistan. Sageli ei tea inimesed ju ise ka oma sugulase pikkust ja vajalikke ümbermõõtusid. Siis tullakse minu juurde enam-vähem sama kasvu inimesega, kellelt võtan mõõdud ja hakkan selle järgi tegema.

Üldiselt on sellisel moel riiete valmistamine imekombel korda läinud. Hiljuti küll tuli Rootsist üks seelik tagasi. Seda pidin tunduvalt väiksemaks tegema. Välismaal elavate eestlaste-saarlaste jaoks olen hästi palju riideid teinud,” jutustas meister oma eri maadest klientidest.
Marika Samliku käest on endale rahvariideid tellinud mitu Saaremaa tantsurühma. Rahvatantsurühmasid on toetatud mitmest projektist (Kultuurkapital, PRIA jne) ja just seepärast ongi see võimalikuks osutunud.
Külaseltsidki tellivad rahvariidespetsilt nii naiste- kui ka meesterõivaid.

Meistri sõnul on naistele ehk natuke lihtsam rõivaid õmmelda kui meestele. See rõõmustab rõivaspetsi aga küll, et mehedki on hakanud rohkem esiisadelt-emadelt päritud traditsioone järgima ja kannavad kodukandi rahvarõivaid heameelega. Saarlanna on rahvarõivad selga õmmelnud ka mandri rühmadele.

Talupoes huvituvad Eesti rahvarõivastest välisturistidki. Üks või teine ostja on raamatutes ilusaid pilte näinud ja nii nad tulevadki müüjalt just selliseid riideid küsima. Huvitaval kombel ostavad välismaalased Saaremaalt ka tavalist villast lõnga.

Mõnedki seltsid ja rühmad on meistrit oma tänukirjaga meeles pidanud. Talupoe seinal on tunnuskirjad ja koolitustelt saadud diplomid kenasti vaatamiseks väljas.
Rahvariiete kudumist on Marika Samlik praktiseerinud ka Soomes.
Poes on peale rahvariiete, mütside, vööde, pluuside, susside ja muu rahvusliku ornamentikaga esemete veel üsnagi kentsakaid suveniire, nipsasjakesi ja tarbeesemeidki.

Pilku köidavad nn tissipadjad. Poeomanik selgitas, et
uudistoodangust ongi need vahest kõige enam ostjaid huvitanud. Pool aastat on neid poes eksponeeritud ja müüdud. Eks neid peamiselt vanapoistele ja poissmeestele naljakingiks ostetakse. Talupoest on niisugused padjakesed rännanud isegi Põhja-Ameerika mandrile Torontosse. Selliseid naljakaid meeneid on veelgi.

Vildist õunad meenutavad ehtsaid kärbatanud ubinaid. Keegi, kellele seesugune oli kingitud, oli esimese hooga pärisõuna meenutavale viltkerale hambadki sisse löönud. Nõnda oli see kunstiteos kingituse saaja ära petnud.

Talupoodi on Marika Samlik pidanud seitse aastat. “Sõbranna helistas ja kutsus enda juurde. Selgus, et tema tahab poepidamist lõpetada ja pakkus mulle jätkamist. Mõtlemisaega eriti ei jäänud. Kaks aastat on pood olnud Kauba tänavas. Enne seda tegutsesime Saaremaa kaubamaja vastas. Oleme ju praegugi praktiliselt kesklinnas. Kellel huvi, see leiab ikka üles,” rääkis kaupluse omanik äkki sülle sadanud pakkumisest.

Üsna paljud poes müüdavatest sokkidest, kinnastest ja muudest kudumitest, ka heegeldatud linikutest, on pensionäride tehtud. Kauba pakkujaist poeomanik puudust ei tunne. Sortiment on nii rikkalik, et täpset arvu, kui palju erinevaid asju müügis, ei oska Marika Samlik öeldagi.
Saadaval on näiteks postkaardid, millel kujutatud Saaremaa rahvarõivad.

Samas on möödunud aastal trükivalgust näinud raamat, mis annab ülevaate Saaremaa rahvarõivastest. Väiksemast trükisest, mida alles hiljuti esitleti, saab teada, kus asuvad Kuressaares käsitööpoed.
Küllap on kaupluse külastajate jaoks huvipakkuvamad asjad veel vilditud kaelasallid ja kindad, igasugused loomakesed, mustrilised-lillelised kandekotid, seinapildid, sepised jne.

Tantsupeolised kannavad ka Marika Samliku tehtud rõivaid

Eeloleval laupäeval läheb Marika Samlik kindlasti Saaremaa 44. tantsupidu vaatama. “Nii hea tunne on vaadata, et kantakse ka minu tehtud riideid. Kui laulja, tantsija, pillimängija või pealtvaataja oskab rahvarõivaid perfektselt kanda, siis teeb see mulle veel suuremat rõõmu. Tihti kantakse rahvariideid aga valesti või pannakse sinna lisandiks juurde mingi võõras asi. Kahjuks ei tea paljud inimesed, kuidas rahvariiet kanda. Selle kandi pealt peab ennekõike peolisi rohkem õpetama,” tundis rahvariietemeister natuke ka muret.

Ei saa Marika vaatamata jätta ka suurt laulu- ja tantsupidu Tallinnas. “Käisime kaks aastat tagasi õega ka koolinoorte suurel peol Tallinnas. Panime endale rahvariided selga ja käisime seal ringi. Kui nägime, et keegi midagi valesti kandis, siis tegime märkuse,” mainis rahvarõivastest kõike teadev saarlanna.

Tegijal endal mingit lemmikrahvariiet pole. Meistrioskused omandanud kuduja-õmbleja saab hakkama ka kõige keerulisemate mustrite ja tegumoodidega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 248 korda, sh täna 1)