Moainimesel tuleb kümme keerdu peale

Nüüd oo käe, kus moainimesel tuleb kümme keerdu peale, sõuke rutt kõik see aeg. Ikka ja jälle tuleb juttu kangetest muhu taatidest ja memmedest, kelle töötegemise tahtmine ja vägi panavad imestama kõiki nooremid põlvkondasid. Et ise juba nõnna kõverad ja ninad vasta moad, aga tutsivad köia ja tiha just täpselt nõnna palju, kut jõudvad. Ja ootamata palju jõudvad! Nõnna soavad lihtsad külavanad tasapisi legendideks. See oogid see maa sool, misest reagitse.

Mineva reede avati Koguva Kunstitallis kolmas Muhu sidemetega kunstnike näitus. 90-voastane kunstnik Arseni Mölder olli kohja peal ja võttis algatuseks Reiu Tüüri ja Meelis Mereääre toetamisel üles viisijupi. Arseni pidade tegema ikka ja jälle uusi lugulaulusid ja peale kunstnikuks olemise oo ta siis laulutaet. Kis kauemini avamise päeva kohja peal ollid, nee kuulsid pärast veel ühte Reiu Tüüri esitatud armastuslaulu, mise peale Arseni jälle luges ühe kena luuletuse.

Näitusel Muhu Kunstnikud III oo väljas maalid, skulptuurid, graafika ja tarbekunts, mise näituse kujundaja Sulev Vahtra kunstnike toetusel oskas moekaste üheks tervikuks kokku panna. Eks igaüks tuleb ja voatab jälle omade silmadega ja soab oma elamuse. Elamuse soab küll. Enamus näituse eksponaate oo koa müügiks pakkuda, tegelikult võiks ehk üteldagid näitus-müük. Tasub kohjapealt järele uurida.

Esmaspe tähistati Liiva lasteaa ümber ja koolimajas lastekaitsepäeva. Muhu Noordekeskuse juhataja Arnek Grubnik ütles paer päeva enne esmasped, et ilm oo kõikse suurem sponsor. Et sellest sõltub, kuidas kõik korda läheb. No ja paistab, et ilmaga tõeste vedas. Paerguseks oo see kena sojalaine möödas. Kuskil lubas, et sui ise tuleb eetsidpidi kangeste soe ja kui.

Suise aa kohta oo üks uhke vana ütlemine, mis näitab, et juba vanal hallil aal põle see va inimeseloom kohe üldse mitte oma eluga rahul soan olla. Ütlemine ise kõlab “päeva pala ja parmud, ööse poisid ja seased”. Nüüdsel aal oo aga ilmaelu puru imelikuks veel läin, sest tüütajate mõttes põle üldse vahet, ons öö või päe. Just päevase aa peale oo kolin koa poisid ja seased.

Vanamad inimesed ütlevad, et nüüdse aa noored lihtsalt oo nii tahtmata ja laisad. Vanasti põlle sõukest päevast aega ühtid oln, et poisid jõvaksid tüdrikute jähil köia. Tööd pidi tegema, see olli kõikse tähtsam. Nüüd kõlgutse ilma kaudu rinki, öö ja päe puhta segamini. Seaskedest ep maksa mitte reakigid, nee’p soa koa änam aru-põrmugid, mõuksel aal õigem saaki jahtida. Mine siis võta kindi, kuskohta ikka see ilmaelu sedaviisi ükskord jõvab. Ju näeb, mis taevataet eetsi toob.

Julgemad köisid juba kuu aa eest ojomas, pühabe õhta väideti vesi isegid põhjarannikul soe oln.
Kultuuri oo eetsi tulemas küll. Just mitte iga päe – see põlekskid mõeldav, aga vahete-vahel ikka. Juu Jääb oo tulemas ja joanibe ja Muhu Muuseumis oo iga nädali midagid uut pakkuda.
Tuleva laupa 6. juunil kellu 12.00 Koguvas Muhu Muuseumis Tooma talu õuel Lõõtsameeste kontsert. Sellest järgmise laupa võib koa ette reakida – siis tulavad sõnna sammase kohja peale kellu 16 Külasema külaseltsi kanged tegijad.

Ma’s soan ühepäeva aru, miks kõik jalgratturid Külasema küla poole sõita vihtuvad ja kõik see tee ear autumi täis pandud olli. Siis voatasi, et inimesed midagid jägavad bussipeatuse taga latsi peal. Ei neh – ju Külasema pidas oma laata!

Eetsi voadates – 21. juunil kellu 12 oodetse Tamse kooli õuele Tamse kooli vilistlasi ja koolmeistrimi. Kokku soajasse kooli asutamise 90. voastapäeva puhul. Kis tahab järele küsida, uurige Kukka Hele või Tuule Herme käest järele. Kokkutulemis päeva soovitatse seltsi võtta piknikukorv. Ja kooli seina peal avatse mälestustahvel.

Kui Külasema küla rahvas oo kanged tantsima, laulma ja vigurid tegema, siis Tamse tublid inimesed tegelesid pitkaste Tamse kooli ajaloo uuri-misega, vägev roamat sai kokku pandud ja välja antud. Seda roamatud näin, oleks kohe huvitav teada, kui paljud koolirahvast kokku tuleb ja mis nad koa reakivad. Ühna vägev oleks kuulata või lugeda inimeste mälestusi. Mida vanam inimene, seda elutargemalt ja kirkamalt mälestused kõlavad.

Voata – targemad noored hakkavad juba varakult kirja panema oma elujuhtumisi. Eluloo väljaandmisega ep maksaks aga rutata. Mälestused oo nagu hea vein, mis tahab natusse kauemini laagerda ja siis õiged aegu pudeli sisse villida. Iga inimene oo miskidpidi eriline ja igal ühel oo oma elust midagid mäleta ja jutusta. Olgu siis legende, muinasjutte, ajalugu või mis tahes.

Olge te munuksed. Kuulake linnulaulu – peale joanipäed pidade änamus nendest vagusi jääma.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 19 korda, sh täna 1)