Linnuteadlased peavad Suure väina silda mittesobivaks (9)

Linnuteadlased peavad Suure väina silda mittesobivaks

TULEVIK TEADMATA: Praegu pole veel mingit põhimõttelist otsust, kas rajada Muhu ja mandri vahele sild või tunnel või hoopis jätkata senisel moel parvlaevaühendust.

Värskete linnustiku-uuringute alusel peavad ornitoloogid Muhumaa ja mandri vahelist rippsilda mitesobivaks, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Kogu vaadeldav projektiala sõna otseses mõttes kubiseb kevadisel ja sügisesel rändeajal lindudest. Linnuränne läbib seda ala praktiliselt igas suunas ja ühtlasi ka väga madalalt,” sõnas ornitoloog Aivar Leito, kes vastutab püsiühenduse keskkonnamõjude strateegilise hindamise linnustikku puudutava osa täitmise eest.

Ornitoloog märkis, et püsiühenduse võimalikule teele jäävad ka suured läbirändel peatuvate veelindude kogumid – suurusjärgus miljon lindu.
Valgepõsk-laglesid lendas läbi vaadeldud ala sel kevadel 300 000 jagu ehk kolmveerand kogu rändeajal Eestit läbivate laglede asurkonnast. “Peale lag-lede veel ka pool miljonit auli ja sadade tuhandete kaupa must- ja tõmmuvaeraid,” sõnas Leito. Lisaks läbib ala ka värvuliste ja kulliliste ränne. 

Tänavu kevadel toodi Virtsu külje alla rändest üksikasjalikuma pildi saamiseks kohale spetsiaalne radar. Tänu sellele leidis esimest korda kinnitust asjaolu, et rände maksimumpäevadel läbib Suurt väina aulide ja värvuliste tulv isegi ööpimeduses.

Leito märkis, et rändekoridoriga ristuv ligi saja meetri kõrgune ja kilomeetreid pika rippsilla konstruktsioon saaks paljudele tiivulistele saatuslikuks, kuna vaid ligemale viiekümne meetri kõrgusel kulgev lindude vool peaks sellest läbi lendama.

Nii tõdevad linnuteadlased, et kõik Suurde väina kavandatavad sillavariandid oleksid rändlindude seisukohast ühtmoodi mittesoovitavad.
Tiivulistele kõige hukutavamate tagajärgedega oleks nende hinnangul lõunapoolseim sillavariant, mis kulgeb Virtsust Viirelaiule ja sealt edasi Muhu saarele.

“Lindude seisukohast oleks kõige mõistlikum rajada tunnel või siis jätkata senist parvlaevaühendust,” sõnas Leito.
Silla asemel tunneli ehitamine läheks kaks korda kallimaks, küündides arvestuste kohaselt kuue miljardi kroonini.
Maanteeameti projektijuht Kadri Auväärt ei soostunud enne püsiühenduse keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus tehtud linnustiku-uuringute lõplike tulemuste selgumist ornitoloogide esialgset hinnangut kommenteerima.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 31 korda, sh täna 1)