Riigikogu Roheliste fraktsiooni liige Aleksei Lotman hoiatab, et Saare maavalitsuse väljakäidud mereäärse ehituskeeluvööndi vähendamise idee elluviimisega ei maksa kiirustada, sest läbimõtlemata otsused võivad olla rannaaladele suureks ohuks.
“Valitsuse prioriteedid ja ühiskonna tähelepanu on praegu muudel küsimustel, mis tähendab, et inimesed ei jälgi hetkel seda temaatikat ja otsus võib tulla läbimõtlemata,” ütles Oma Saarele Aleksei Lotman.
Tema sõnul tuleks ehituskeeluvööndi vähendamise teemal algatada suurem avalik diskussioon ekspertide ja keskkonnaministeeriumi osavõtul.
Mai keskel pöördus Saare maavanem Toomas Kasemaa omavalitsuste poole ettepanekuga alustada menetlust saar-tel mereäärse ehituskeeluvööndi vähendamiseks kahesajalt meetrilt sajale meetrile, nagu see on mujal Eestis. Mille poolest erineb Mandri-Eesti rannik suurte meresaarte rannikust, küsis Kasemaa, kelle sõnul pole sellele küsimusele vastust ja seetõttu tuleb maavalitsuse arvates õigusruum ühtlustada. Ka aitab keeluvööndi vähendamine kärpida liigset bürokraatiat ja seeläbi ametnike töökoormust.
Aleksei Lotmani sõnul on küsimus meresaarte ja mandril asuva ranniku ehitukeeluvööndi erinevusest õigustatud. “Näiteks Läänemaa rannik ja Saaremaa lõunaosa rannik on väga sarnased,” märkis Lotman, viidates samas Põhja-Eesti ja Saaremaa põhjarannikule, mis on sootuks erinevad. Kindlasti tuleb analüüsida, kumba annab 200 meetri keeluvöönd rohkem – kas ranniku looduse kaitset või ebaproportsionaalset halduskoormust.
Aleksei Lotmani sõnul on seaduses ette nähtud ehituskeeluvööndi vähendamise protseduur üldplaneeringu kaudu iseenesest mõistlik. “Vastuvõetamatu on aga see praktika, et keeluvööndit vähendatakse sageli jupphaaval detailplaneeringutega ehk siis üksikute kinnisvaraarenduste kaupa. Käib veider bürokraatlik mäng, kus on aeg-ajalt ruumi ka mitte kõige läbipaistvamatele otsustele,” märkis riigikogu liige.
Hiiumaal tegutseva uurimis- ja arendusasutuse MTÜ Arhipelaag juhatuse liige Toomas Kokovkin ütles Oma Saarele, et rannikuala on väga erinev ning vajab seega erinevat kohtlemist.
“Kindlasti ei ole mõtet jäigalt kinni hoida meetritest, vaid rohkem peaks vaatama ökoloogilisi tingimusi. Pole välistatud, et mõnes kohas peab keeluvöönd olema lähemal ja teises kohas kaugemal,” rääkis Kokovkin.
Ka Saare maavalitsuse väljapakutud keeluvööndi vähendamise ettepanek 200 meetrilt 100 meetrile on Kokovkini hinnangul samamoodi rannikuala ühe vitsaga löömine. “Ilmselt on see järeleandmine mingile survele kusagilt poolt, aga järele anda ei tohi, vaja on rohkem vaadata reaalselt olukorda,” osundas ta.
Saaremaa omavalitsuste liidu (SOL) volikogu esimees Raimu Aardam ütles, et arutelu keeluvööndi vähendamise üle peab olema laiapõhjaline ja SOL-i volikogu arutab seda teemat lähiajal.
Loading ...
miks peab elama või suvitama mere ääres varbad vees. Miks see 200 m keeluvöönd arendajatele nii närvidele käib. Ja nagu eelmises OS artiklis oli kohe väide, et see ei ole arendajate surve, siis see väide ise juba ütleb, et just nimelt see ta on. Rannikualad võiksid jääda täis ehitamata, rohkem sisemaa poole on ruumi küll.
OS peaks uurima, kellele kuuluvad ehitised, mis juba praegu keeluvööndis asuvad. Sealt tuleks otsida ka põhjust, miks vööndit vähendada on vaja.