Piirivalveülem Mati Terve sai piirivalvuriks poole päeva pealt (2)

Tänavu märtsi alguses sai Lääne piirivalvepiirkonna ülemaks Mati Terve, kes on piirivalvesüsteemis töötanud praeguseks juba 15 aastat. Asjaliku ja otsekohese mehena iseloomustatud piirivalveülem näeb süsteeme tervikuna – kui uurida piirivalve tegemiste kohta Saaremaal, läheb jutt kogu Eestit puudutavatele teemadele; kui tunda huvi tema isiku vastu piirivalves, teatab vastuseks, et mingite asjade eest au endale võtmine on kohatu, sest asjad sünnivad koostöös. Jutustame seekord Mati Tervega sellest, kuidas ta saarele jõudis ning mis toimub piirivalves neil päevil.

Hetkel on piirivalveülema kabinetis arvutis avatud suur hulk graafikuid ja jooniseid, mis puudutavad tema alluvuses olevaid ressursse. Terve ütleb, et graafikud on põnevad asjad, sealt võib palju asju välja lugeda. “Nende graafikute järgi on piirivalve ressursid praegu 2005. aasta tasemel,” toob ta välja.

Tema kabinet Tallinna tänavas piirivalve majas on üksjagu avar, kapil on korrapäraselt paigutatud hulk eri riikide laualippe ning ruumi nurgast sirguvad kolm täismõõtmes lippu. Eesti lipu kõrval on praegune Lääne piirivalvepiirkonna lipp ning endise Saaremaa piirivalvepiirkonna lipp, mis täitis oma kohuseid ajaloos.

Ka praegune lipp võib järgmisel aastal juba ajalooks saada, sest tänavu maikuus kuulutas president välja seaduse uue ühendatud organisatsiooni politsei- ja piirivalveamet loomiseks, kellele kuuluksid ka praeguse kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) funktsioonid. Aga sellest hiljem. Esialgu räägime sellest, kuidas Mati Terve Saaremaale sattus.

Valgast Saaremaale

Praegu 45-aastane Saaremaa mees elas alguses hoopis Valgas ning sättis end saarel sisse 25 aastat tagasi, pärast Tallinna merekoolis side-eriala kuldmedaliga lõpetamist. Nii et saarlaseks saamise “kohustuslik” 15 aastat on siin oldud küll. Mati naerab, et saarlasest abikaasa alati nii ei arva: “Ütleb, et ära uhkusta midagi, sa oled pool aega merel olnud ja teise pool aega kuskil lähetuses või komandeeringus või välismaal õppimas.”

Merel on mees tõepoolest palju aega veetnud, sest pärast merekooli õnnestus tal Saare Kaluri kolhoosi tööle saada ning juba paari kuu pärast Atlandile. Kalalaeval oli Terve ülesandeks maaga sidepidamine. Kuna sidetööd kalalaevas nii palju aga ei olnud, siis tegeles ta ka muude asjadega. “Seal ei saa niimoodi, et teed ainult oma asja ja oled omaette,” ütleb ta. “Meri on ikkagi selline koht, kus tugevad jäävad ellu ja üksinda ei tee seal mitte midagi.”

Üldse tundub kuidagi tavapäratu, et toonasele Valga noormehele just merekool silma jäi. Tõenäoliselt sai see alguse kolmest sõbrast, kes merekoolis juba õppisid ning nooremale sõbrale vahvaid purjelaevapraktika jutte pajatasid. Ka sideala valis Mati juhuslikult, kuid nüüdseks on sellest saanud suur hobi.
Aga Valgaga on tal enda sõnul sidemed tugevaks jäänud. Seal on ema ja väga head klassivennad, kellel külas saab käidud.

Aeti sassi

Saare Kalurisse tööle tulekuga seotult meenub üks naljakas seik.
“Õnnestus saada Aldur Pitka, tolleaegse Saare Kaluri esimehe jutule, kes tahtis isiklikult kohtuda mehega, kes äkki tahab merekoolist Saare Kalurisse tööle tulla. Kutsuti mind Pitka juurde ja läksin tema kabinetti. Pitka juures istus kolm Nõukogude piirivalve polkovnikut. Pitk hüppas laua tagant püsti, kui ma kabinetti astusin, jooksis mulle vastu, käsi pikalt ees, ja kuulutas: “Tervist, teid me ootasime!”

Mõtlesin, et midagi on ikka jama – suured piirivalvepolkovnikud ja kolhoosiesimees ootavad mind pingsalt. “Terve, kalatööstuslikust merekoolist!” lükkasin käe ette. Pitkal läks käsi kõrvale, sügas kintsu ja poetas, et ahah, Peeter Jalakas tegeleb teiega. Ilmselt aeti mind kellegagi segamini. Oodati kedagi teist.” Kellega esimees noore sidemehe segamini ajas, ei tea Mati tänase päevani.

Poole päevaga piirivalvesse

Meremehepõli kestis Mati Tervel pea kümme aastat. Kuid 1994. aasta 1. novembril sai meremehest ühtäkki piirivalvur. Kuupäev juhtus selles mõttes tore, et samal päeval aastal 1922 oli loodud Eesti Piirivalve.
“Ennelõunal olin Saare Kaluris, mis tollal oli ümber nimetatud Moonsund Shippinguks, kus tegin sotid selgeks, ja pealelõunat tulin tolleaegse Saaremaa piirivalvepiirkonna ülema Mati Heinmetsa jutule ja lõime käed kokku,” kirjeldab Terve asjade käiku.

Praegu arvab ta, et merel käimine oli end selleks ajaks tema jaoks ammendanud ning oli soov rohkem perega olla. Kui ta nägi lehes kuulutust, et piirivalvesse vajatakse inimesi raadiojaama peale, oli otsus sündinud. “See töö on mul ju selge!” Asi olnud selles, et Saare Kaluri raadiojaam anti üle piirivalvele. Mati sõnul läks sellega põhimõtteliselt kaasa ka personal.

Piirivalves on Mati Terve karjäär tema oma sõnu kasutades läinud sujuvalt. Esialgu määrati ta raadiojaama ülemaks, hiljem teenistusjaoskonda raadiojaama juhtima. Varsti oli mees staabiülem ning enne tänavu Lääne piirivalvepiirkonna ülemaks saamist tegutses Tallinnas staabiülemana Põhja piirivalvepiirkonnas ja viimati piirivalveametis piiriturvalisuse osakonnas.

“Tahtsin koju tagasi,” ütleb ta. Tallinnas tööl käimine olevatki nii kokku lepitud, et kolm aastat ja mitte rohkem. Saaremaalt pealinnas tööl käimise kohta ütleb Terve, et “see oli teinekord küllaltki keeruline”. Selle all peab ta silmas visiitabielu – nädalavahetustel hetkeks koju jõudmist ning hiliseid praamijärjekordi, samas kui kodus on ootamas abikaasa, poeg, tütar ja kass.

Tallinnas tööl käimisega jäi Tervel pooleli ka veidi vähem kui kümme aastat kestnud õpetajatöö Orissaare gümnaasiumi mereklassides. Muidugi õpetas ta noortele raadiosidet.

Uhke tunnustus

Merekooli lõpetaja kuldmedal ei ole Mati Terve elus ainus tunnustusmedal. 2007. aastal otsustas vabariigi president, et mees on ära teeninud Kotkaristi V klassi ordeni. Kotkaristi teenetemärke antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest.

Terve ütleb, et selle üle oli tal äärmiselt hea meel. Militaarinimesena pöörab ta säärasele tunnustusele küllalt suurt tähelepanu. “On ääretult meeldiv, kui su töö ära mainitakse ja leiab väljundit ka nii kõrgel tasemel kui Eesti Vabariigi president. Sellesse suhtun ääretult positiivselt ja mul on väga hea meel selle üle.” Samasuguseks väga tähelepanuväärseks sündmuseks oma elus peab ta Saaremaal toimunud mereparaadil tulekandjana võidutulede viimist.

“Ei ole tähtis, millises vormis tunnustus on – kas tükk metalli või paberil või käesurumine –, iga tunnustus on ääretult vajalik,” ütleb ta.
Mati räägib, et juhina üritab ta ise kah alluvaid maksimaalselt tunnustada ja motiveerida ning inimeste ego mitte maha suruda. “Inimesed on erinevad, igal inimesel on oma saavutusvajadused ja eesmärgid, ükski juht ei tohiks neid maha suruda,” on ta veendunud. “Kõige tähtsam on see, et meie eesmärgid, mis on ühised, saaksid täidetud, ja et ka alluv tunneb selle saavutuse üle heameelt.”

Arvutihuvi

Terve suur huvi on arvutiasjandus. Talle meeldib arvuteid kokku panna, jännis arvutitele elu sisse puhuda. Selle hobi olevat talle sisse süstinud endine piirkonnaülem Mati Heinmets 1996. aastal. Terve oli siis teenistusjaoskonna ohvitser, nii-öelda sidemees.

“Arvutispetsialist läks töölt ära, aga arvutispetsialist peab ju olema, kuidas muidu IT-süsteem töötab,” meenutab ta. “Mati Heinmets ütles, et Terve, sa oled raadiomees, sa tead nendest mikroskeemidest ja dioodidest, et sina oled nüüd meie uus arvutispetsialist.” Mikroskeemid küll, aga ühtegi arvutit polnud Terve seni isegi puutunud. “Midagi pole teha, käsk on vanem kui meie, nagu vanasõna ütleb, tuleb asi käsile võtta,” mõtles Terve ning hakkas IT-meheks.

Nii kaugele ta arvutihuvi läinud pole, et ise tarkvara looks, kuid programme on ta enda sõnul tõlkinud ning erinevaid andmebaase loonud.
Kui Mati Tervel ei oleks ühtegi kohustust maailmas, millega ta siis tegeleks? “Ma ei kujuta seda ette. See on täiesti võimatu olukord,” ütleb ta. Veidi mõelnud, arvab siiski, et küllap seilaks jahiga kuskil Kanaaride kandis ja püüaks kala.

Mis praegu piirivalves rõõmustavat on

Lääne piirivalvepiirkonna staap asub Saaremaal. Kordonid on lisaks Kuressaarele veel Kärdlas, Haapsalus, Pärnus ja Ruhnus. Piirkonnas töötab 219 inimest ning nende territoorium ulatub Pärnumaa mereäärsetest valdadest Harjumaani, siinsetest saarte st rääkimata.

Terve ütleb, et Eesti piirivalve on teiste Schengeni liikmesriikide poolt küllalt kõrgelt hinnatud. Uhkust võime tunda selle üle, et meil pole suuri mereõnnetusi toimunud. Pärast 2006. aasta suuremaid merereostusi sai alguse reostustõrjetehnika täiendamine ning ka Saaremaa sai hiljuti ühe reostustõrjekonteineri, millega töötamiseks väljaõpe peagi lahti läheb.

Lennusalga lennukid on saanud reostuse avastamise vahendeid, millega võib lennukilt avastada bensiinireostuse ka siis, kui see on lekkinud mõnes tanklas pinnasesse, toob ta näite. Merereostajate tabamise koha pealt on meil koostöö Euroopa mereohutuse agentuuriga operatiivne.
Terve räägib, et väga hästi töötavad illegaalse immigratsiooni tõkestamise osas nii Narva, Koidula, Luhamaa kui ka Tallinna piiripunktid. Väga hästi töötavad merepiirkonnad Põhja piirivalvepiirkond ja meie Lääne piirivalvepiirkond ujuvvahendite liikluse kontrolli osas.

“Saaremaal võiksime rõõmustada selle üle, et Lääne piirivalvepiirkond teeb meresõidu Eesti vetes ohutumaks,” ütleb ta. Piirivalve jälgib mereseiresüsteemiga laevade liikumisi ning kui mõni neist Saaremaa või Hiiumaa rannikul kursilt eksib, hoiatatakse neid laevu. Lisaks on piirivalve leidnud ja ära toonud tormidega sadamast hulkuma läinud kaatreid. Seda oleks tema sõnul lihtsam teha, kui kaatri- ja jahiomanikud paneksid alustele radarpeegeldid peale.

Terve usub, et meil siin kandis ei ole ka suuremaid salakaubavedajaid. Viimane suurim saak, mis tabati, jääb aastatuhande algusse, kui Küdema lahes saadi kätte suurem hulk salasigarette ja piiritust.”

Majanduslangus on kurikaelte pidu

Riigieelarve kärbete käigus on piirivalvuri palk Terve sõnul vähenenud eelmise aastaga võrreldes keskmiselt tuhande krooni võrra. Ka on piirivalve pidanud oma kontrolle teatud kohtades viiendiku võrra vähendama.
Olukorda kasutavad ära kurikaelad. Näiteks on suur probleem, kuidas kontrollida ebaseaduslikku kütuseäri Läti ja Eesti vahel. Uus salaäri on Lätist Eestisse tühja taara toomine.

Kuna Balti turul on pakendid sageli ühesugused, siis müüakse Lätis ja Leedus taarat Eesti pandimärgiga, kuid pakenditasu seal selle eest ei maksta. Kavalpead toovad pakendimärgiga taara Eestisse ja saavad selle eest ebaseaduslikult raha.

Mis piirivalve seisukohast uue ühendatud ameti eelised on

Terve selgitab politsei, KMA ja piirivalve ühendamise teel saadud asutuse eeliseid Ruhnu näitel. Ruhnus on ainus riigivõimu esindav asutus piirivalvekordon. Kuna saarel politseid ei ole, täidavad piirivalvurid ka politsei ülesandeid ja päästeametnike ülesandeid. Tegelikult ei ole piirivalvuritel aga õigust ega võimalust paljusid asju menetleda.

“Ta saab inimlikult võib-olla asja ära lahendada, aga ei saa asja lõpuni viia,” räägib Terve. “Kui on tõsisem juhtum vaja lahendada, siis selle lõpuni viimiseks peab ikkagi politseiametnik kohale sõitma.” Uue seaduse mõistes oleks piirivalve täievoliline riigivõimu esindaja. Sama lugu on ka Peipsi ääres, kus piirivalvajad on tugevalt esindatud, kuid politsei on kaugemal.

Praegu on Terve sõnul ministri tasemel öeldud, et asutuste ühendamisel ei ole põhjust, miks piirivalvajate staap peaks Kuressaarest mujale kolima.