KÕRKVERE: kui õunapuud õitsevad

KÕRKVERE: kui õunapuud õitsevad

 

Kui Oma Saar alustas suvereportaažide sarja “Sellel suvel Saaremaal…” nädal tagasi Saaremaa keskpaigast Eiklast, siis nüüd põrutasime otse itta, mere äärde. Nii kaugele, kui üldse kannatas minna – Kõrkverre.

Kõrkvere on Pöide valla küla, kus elu nagu ikka ääremaal pisut seiskunud. Põhilise elanikkonna moodustavad pensionärid. Rahvastikuregistri andmetel elab Kõrkveres 78 inimest, 41 naist ja 37 meest. Küla vanim elanik on 82 aastat vana, noorim 2,5. Ümbruskonna maadel tegutseb PÜ Ranna Agro, mille peakontor asub Tornimäel. Ühistu juhti Enn Kosletskit on Pöide vald tunnustanud aasta tegija tiitliga. Kõrkveres asub ka ratsasportlaste seas väga tuntud ja tunnustatud Tika talu suurepäraste harjutamisväljakute ja sisemaneežiga. Tika on ka turismitalu. Oma Saar sattus Kõrkverre ilmselt selle suvehakatuse ühel kaunimal päeval. Päike siras kõrgel taevas ning terve Kõrkvere oli otsekui õide puhkenud. Need Kõrkvere küla inimesed, kellega tol ilusal esmaspäeval kokku saime, on tänases lehes teie ees. Sest selle suvereportaažide sarja mõte ongi tuua teieni lihtsaid inimesi ja lihtsaid lugusid meist ja meie ümbert. Kohtumiseni! Järgmisel korral uute inimeste ja uute lugudega.

 


 

Külavanemal on puudelõhkumise päev

Nähes õuel võõraid, teeb Augustin Room (fotol), keda külarahvas lihtsalt Kiige Kustiks kutsub, tööle vahe sisse.
Istub paku otsa, sätib käed vaheliti ning mõtiskleb: “No mis see külaelu änam on? Kurb see värk. Sõukest talupidamist, kut vanasti sii oli, änam äi ole. Sii külas olid kõik sõuksed 50 hektari suurused talud, igas majapidamises 8–10 lehma ning paar hobust. Nüüd on umbest Saadul veel lehmad, paaris peres kanad ja lambad ka. Elu seisab.”

Külavanema jutu järgi on Kõrkveres 28 talu, kus elavad püsielanikud. 14 on suvesaarlaste käes. “Sii meite kõrval on sedati, et maja osteti küll ära, aga änam äi tulda ligigid. Katused kukuvad sisse. Jo siis inimestel raha nii pailu on, et ei osata sellega midagid pääle hakata. Said odavalt maja käde ja nüüd see lastakse laguneda.”

Külas olevat ka teist masti mehi. Villemi koha ostnud mõned aastad tagasi Tallinna mees Toivo Nõvandi. “Nad on selle vana talukoha nii üles vuntsinud, et kena vaadata,” räägib Kusti. Külarahva jutu järgi Toivo ja Aimi ennast uhkeks ei pea, olgu küll, et pealinnast ja puha. Villemi on muide Saaremaa ajakirjaniku Elvi Vaheri sünnikodu.

Külavanem kiidab, et Kõrkvere sadam on nüüd täitsa korras. Tänu Ants Tammlehele, kes tegi projektid ja taotles rahad peale. Vahel käib Kusti ise ka kalal. Ütleb, et kõik load on tal korras, paadid-värgid olemas. Ent tänavu pole mees kalavetele saanud. Nimelt tuli ta alles Tallinna haiglast. Küla kangemad kalamehed pidavat aga olema Rooma Jaan ja Pihla Ilmar.
“Eile käisin korra sadamas. Nende paadid olid sääl nii naksis. Ma äi teagid, ons nende mõrrad paergust sees ka,” arutleb Kusti.

Üks mure on külavanemal ka – hulkuvad koerad. “Ma siin tegin juba ühele söitu, et kui ta oma koera kinni ei pane, siis hakkan abi otsima. Aga need säädused on ju paergust nii valjud, et sa äi tohi koera puutuda ka, vaata muudkui pealt, kuidas see su kanu tuuseldab.”
Külavanem leiab, et eks see Kõrkvere küla üks pensionäride küla ole. Aga ega siin külas polegi muud teha ka, kui pensionipäeva oodata. Igaüks nokitseb oma aias ja kodu ümber.

 


 

Milja ei raatsi hommikuid maha magada

“Mul on linnainimestest otse kahju,” arutleb Saadu Milja ehk Milja Laht oma koduõues õieehtes õunapuude all patseerides. “Maal on ikka tükkis teine elu. Vaata, missugune ilu siin praegu ümberringi on!”
Milja ei raatsi oma hommikuid maha magada. “Tõusen viie paiku üles, istun köögilaua taha, panen kohvitassi ette, lükkan akna lahti ja kuulan linnulaulu. See on sihuke kontsert, et oi-oi!”

Paarkümmend aastat tagasi elas perekond Laht linnas. Milja oli kaua aega Kingissepa rajooni kaugejaama telefonist. Siis koliti maale ja Milja töötas lüpsjana, kuni pensionile jäi.
Milja sõnul on elu maal rahulik ja mõnus. Olgu aastaaeg mistahes. Õunapuud, mille ilu täna otse kirjeldamatu ja mis on Milja ema-isa istutatud, teevad perenaise siiski pisut murelikuks: “Kuhu sa need õunad kõik paned? Sügisel tuleb nendega metsikult tööd…”

Saadu on Kõrkvere külas tähtis talu, sest ainult siin peetakse veel lehma. “Mitte ühte, vaid kaht lehma – Leeda ja Lulli,” täpsustab perenaine. “Kaht sellepärast, et neil oleks teineteise seltsis lõbusam.” Pärast seda, kui maalt ja väiketootjalt piima enam kokku ei osteta, pole sellega muud teha, kui kõik ise ära tarvitada. Milja kodune kohupiim on selline, et… No seda kunded ostaksid! Saadult käivad piima ostmas ka mõned külaelanikud.

Heinategu, mis vanasti oli igasuvine tõsine ja tüütu töö, on nüüd Milja sõnul päris lihtsaks tehtud. See töö tellitakse Ranna Agrolt. Heinapallid tuuakse koju kätte ja talitajal pole muud muret kui hein loomadele ette anda.
Milja on eluga rahul. Kaks tütart tublideks inimesteks kasvatatud. Lea töötab Tornimäe poes müüjana ja elab oma tütre Britaga ema-isa juures Saadul. Liinal on linnas oma juuksuriäri. Lapselast Mariat vanaema imetleb: “See nii tubli laps. Tal neid ringisid nii palju, ei tea, millal ta küll õpib. Alles hiljuti laulis koos Jaan Tättega tema kontserdil.”

Nii kui kool lõpeb, on kõik kolm lapselast kohe maal. “Eks nendega tegemist ole, aga neist on kasu ka. Aitavad siin toimetada, kus aga jõud peale hakkab.”

 


 

Kuhu küll kõik kalad jäid?

Kõrkvere sadamas askeldab paadi ja auto vahet üks parajalt paks mees parimais aastais. Selgub, et kohalik mees Heino Sööl.
“Mõtlesin, et viin paadi korraks teise kanti, Kaldu sadamasse. Proovin, ehk näkkab sääl paremini.” Heino räägib, et meri on siinkandis tühi mis tühi. “Viimati, kui merel käisin, sain umbest kolm ahvenat, kõik umbes 15 cm pikad. No sõuksed, et trahvi just ei saa, aga…”

Heino Sööl hakkas merel käima 15-aastase poisikesena ja kalamees on ta olnud kogu oma elu. Nüüd on mees pensionil ja kala on ka siit Kõrkvere rannast kadunud.
“Ju see reostus nii suur on. Ega tea, kas see Tšernobõli värk seda tegi või mis asi see on,” arutleb vana kalur. “Või kardab see kala Eesti valitsust ning on valge laevaga Rootsi ära põrutand.”

Heino mäletab veel neid häid aegu, kui nad oma paatkonnaga ainuüksi ühes kvartalis tõmbasid merest välja 740 tonni räime. “Nüüd viskad võrgu sisse, hea on, kui mõni üksik sinna sisse juhtub. Pael oli kalatööstus, sääl oli külmhoone ja suitsutsehh. Kala tuli nii palju, et rahval oli tööd ja teenistust. Vägev värk oli. Nüüd kõik laguneb…” ohkab mees.

Aga sellest on vanal kaluril hea meel, et Kõrkvere sadam on lõpuks ometi täitsa korda saanud.
“Tänu Kõrkvere mehele Ants Tammlehele. On üks tubli mees, tema on siinkandis palju head teind.”

 


 

Külapoes hinnauudis

Kõrkvere kaupluse ees on härrasmehed jutuhoos. Selgub, et puha valed mehed. Kõik ümbruskonna küladest ja ei ühtegi kohalikku meest.
Teame, et ka selle külapoe juures tegutsevat aktiivselt nn tarkade klubi, mis koguneb enamasti pärast pensionipäeva ja peab koosolekuid, kuni raha jätkub.

Kuna rahapäev on täna veel kaugel, kuulutavad päeva kõige kuumemat uudist naaberküla mehed: “Viina hind on täna langend! Minge vaadake ise, Ekstra viin on nüüd 5 krooni odavam!”
Poemüüja Ave Alas kinnitab seda rõõmusõnumit – pudel maksab 59.90. Saaremaa ja Muhu lehelugejatele tuttav Mättaaugu Miili noogutab ja lausub elutargalt: “See valitsus äi kuku mette, kui sedati viina hinda alla laseb.”

Poemüüja imestab ka et “tarkade klubi” kohal ei ole. Et siis oleks ajakirjanikel ikka midagi näha ja kirjutada ka.
Kõrkvere pood on Saaremaa tarbijate ühistu oma ning müüja sõnul polevat hinnad sugugi kõrged. “Meil on üsna palju säästukaupa, paljud tooted soodushinnaga. Kõige minevam kaup on ikka leib, sai, piim, vorst ja loomulikult õlu.” Et riigis suur majanduskriis, seda pole Ave Kõrkvere poes küll täheldanud. “Meil on siin oma kindel ostjaskond, enamik kohalikud pensionärid, kes leiva-saia pärast vaevalt et Tornimäele sõidavad.”

Letialust kaupa Kõrkvere poes ei ole. Ei ole siin ka sisse seatud mingit võlaraamatut… Kõik käib ikka leti pealt ja sularaha eest. Ka pangakaarti on vanurid hakanud palju julgemini kasutama. “Siin ju kena pangakaardiga maksmist harjutada. Kui juhtubki mõni nupp segi minema, siis saan ju inimesele abiks olla,” ütleb müüja Ave.

 


 

Aasta pensionär 2007

Meta Room on külavanema naine ja Pöide valla aasta pensionär 2007. Tõenduseks toob proua toast näha kepi, millel valge sleihv ümber sätitud. Säärase igale vanurile tarvilise abivahendiga tunnustab Pöide vald igal aastal oma kõige aktiivsemaid pensionäre.

Meta on veel nii kraps proua, et temal kepituge vaja ei lähe.
“Olin kuus aastat kohaliku pensionäride ühenduse esimees. Eks ma selle kepi sellepärast sain, et ma olin kange külarahvast peole kutsuma,” arvab esiletõstetu ise. Nüüdseks on Meta juhiameti maha pannud – tehku teised ja nooremad edasi.

Kohalikel pensionärid on oma klubi või sõpruskond. Koos käiakse paar korda kuus vanas koolimajas. Need pidavat olema toredad peod. Niimoodi peetakse sünni- ja muid tähtpäevi, aetakse küla- ja lobajuttu. Nalja saab ja naerda saab. Saadu Milja ütelnud klubiõhtute kohta, et kui oled korra seal ära käinud, on tuju kohe tükiks ajaks hulga parem.

Meta ise on pärit Tiirimetsa kandist. Algul, kui Kõrkvere mehele naiseks tuli, olnud tal üsna tegu, et ämma mõnest sõnast aru saada. Rikas keel see Saaremaa keel! Nii palju erinevaid murrakuid ühe pisikese maa kohta. Ja erinevaid kombeid ning tavasid. “Kas te teate, mis on näiteks vesileike supp,” küsib Meta. Ega tea küll. See olevat üks Kõrkverekandi supp, mida siinsetes peredes tihti vaaritati. Põhiosaks kaalikas, piim, sibul jne. Meta omakorda tõi Lääne-Saaremaalt kaasa pannileiva retsepti.

 


 

Kõrkvere ainus kultuurikeskus

Kõrkvere vanas koolimajas asuvast raamatukogust leiame eest ainult juhataja Eve Kula. Selgub, et meil on õnne. Raamatukogu on ametlikult avatud teisipäevast reedeni ja see, et Eve täna, esmapäeval kohal on, on vaid õnnelik juhus.

“Meie raamatukogu on Kõrkvere ainuke kultuurikeskus, muud siin ju polegi,” räägib Eve, kes ise tuli siia tööle kohe pärast Viljandi kultuurikooli lõpetamist 1981. aastal. Juhataja sõidab siia igal hommikul tööle Kanissaarest jalgrattaga.

Külarahvas käib raamatukogus päris sageli. Kes tuleb raamatu järele, kes lehti või ajakirju lugema. Mõni tahab lihtsalt seltsi või juttu ajada.
Raamatuid on Kõrkvere kogus 5,5 000 ringis. Selle rahaga, mille eest uusi raamatuid tellida, on tänavu tõesti kitsas käes. Seetõttu tuleb Evel pakutavast uudiskirjandusest teha väga range valik. Praegu saab Kõrkvere raamatukogu arvestada riigilt tuleva 5–6 tuhandega, Pöide vald annab omalt poolt 12,5 000.

Mida maarahvas loeb? Eve sõnul laenutatakse kõige rohkem neid viimati ilmunud elulooraamatuid: Ita Ever, Katrin Karismaa, Reet Linna, Maire Aunaste jt. Vanemate inimeste hulgas on endiselt populaarne Eerik Tohvri, kes on ütlemata viljakas. Praegu kirjutavat vanahärra triloogiat, mille teine osa “Kodutute küla” alles ilmus.

Kuna Kõrkvere koolimaja täidab ka küla sotsiaalmaja ülesannet, siis on Evel muidki asjatoimetusi õlul. Nii aitab ta kõiksugu pidude korraldamisel, hoiab silma peal pesumasinal ja duširuumil, mida külarahvas saab mõõduka tasu eest igal ajal kasutada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 280 korda, sh täna 1)