Sarbuss 10: Majanduskriis võib tuua ka kergendust (1)

Sarbuss 10: Majanduskriis võib tuua ka kergendust

 

Sel kevadel oma esimest suuremat juubelit tähistanud Sarbussi tegevjuht Kalle Tuisk on sunnitud tõdema, et tema arvates on majanduskriis bussifirmadele teatud kergendust toonud – alanenud on kütusehinnad, vähenenud on palgasurve ja lihtsamaks on muutunud ka heade töötajate leidmine.

Tõepoolest võib ju veidrana tunduda – ajal, mil paljud ettevõtted maailmas vohava rahanduskriisi tõttu oma tegevust koomale tõmbavad, leidub valdkondi, kus kriis on mõnes mõttes ka tervendavalt mõjunud.

“Kui Sarbussi kümnele tegevusaastale tagasi vaadata, võib öelda, et meie jaoks oli just aasta 2007 ja veel ka 2008. aasta algus üks keerulisemaid ja raskemaid perioode,” lausus AS-i Sarbuss tegevjuht Kalle Tuisk. Kuid see oli ju aeg, mil majandus nii Eestis kui ka mujal maailmas üldjoontes ülesmäge liikus!

“Praegu näiteks on tööjõuturul lausa ülepakkumine, kuid veel aasta või poolteist tagasi oli häid bussi- ja autojuhte leida üpris raske,” selgitas Tuisk oma mõtet. “Tookord leidsid head roolikeerajad parema palgaga töökoha Soomes ja kes siia Eestisse jäi, dikteeris tööandjale oma tingimused, mistõttu pidime üldise palgatõusu kampaaniaga kaasa minema.”

Tänaseks on sellest juba palju kirjutatud-räägitud – Eesti kiire, kahekohalise arvuga mõõdetav majanduskasv polnud mitte niivõrd töö tootlikkuse tõus, kuivõrd sisetarbimise enneolematu kasv. Tarbimisbuumi üks tegureid oli põhjendamatu palgatõus, mille mootoriks, tõsi küll, oli eelkõige maksumaksja kulul elav avalik sektor.

Sarbussi tegevjuhi sõnul oli siiski ka erasektor sunnitud selle palgatõusu kampaaniaga kaasa minema. “Olemaoleva kaadri säilitamise nimel pidime oma töötajate palkasid kergitama umbes veerandi võrra,” rääkis ta, lisades, et täna ulatub Sarbussi töötajate netopalk 10 000–12 000 kroonini kuus.

Alanenud kütusehinnad

Veel üks tegur, mis majandusbuumi aastail bussifirma tegevust negatiivselt mõjutas, oli kütusehinna tõus. Nagu teada, saavutas naftahind maailmaturul ajaloolise tippkõrguse 2008. aasta keskel, tõustes tasemele 147 dollarit barreli eest. Tänaseks on see aga enam kui kahekordselt kukkunud.
“Just need asjaolud – palgasurve ja bensiini kõrge hind – olid peamisteks põhjusteks, mis buumiaastail meie majandusnäitajaid mõjutasid,” märkis Kalle Tuisk. Näiteks langes Sarbussi puhaskasum 2007. aastal ligi 75% võrra (vt joonist).

Soov tuua uus kvaliteet

Rääkides AS-i Sarbuss tegevuse algusest, ütles Tuisk: “Alustasime reisijateveoga. Kuna tookord liikusid Saaremaa ja mandri vahel enam kui 15 aastat vanad bussid, polnud kvaliteet ses valdkonnas eriti kiita.”
Ja siin vaba turunišši nähtigi. “Meie mõte oli, et hakkame sõitma uute, väikeste ja mugavate bussidega,” rääkis Tuisk.

Tänaseks on kümme aastat tagasi tehtud otsus end õigustanud. Tuisu sõnul eelistab suur osa reisijatest mandrile sõiduks just väikebussi. Teatud rolli mängib seejuures ka psühholoogiline tegur – väikebuss tundub inimestele kiirem ja mobiilsem.

Pealegi on väikebussidega opereerimine palju ökonoomsem, kuna kütusekulu on suure bussiga võrreldes täpselt poole võrra väiksem. “Mida sa kobistad nende suurte bussidega, kui täitumus on üldiselt sama,” nentis Sarbussi tegevjuht, märkides, et liinide täitumuse nemad küll kurta ei saa. “Ka praegusel kriisiajal pole me täheldanud reisijate arvu vähenemist, et mõni meie liin oleks seetõttu kahjumisse läinud.”

Kolm tegevusvaldkonda

Tänaseks on Sarbussi käive kasvanud enam kui kolmkümmend korda ja töötajate arv on märkimisväärselt suurenenud (vt joonist). Firmal on kolm peamist tegevusvaldkonda: reisijatevedu (u 40% käibest), kaubavedu (u 40% käibest) ja autorent (u 20% käibest). Kaks viimast lisandus vastavalt aastal 2002. ja 2005.

Tõsi, kõik pole siiski nii väga hästi ja libedalt läinud. On olnud ka tagasilööke. Ühe säärase näitena tõi Tuisk kavatsuse laiendada autorenti Rakverre ja Jõhvi. “Praeguseks on selge, et need kulutused pole end õigustanud, mistõttu oleme sunnitud oma sealsed esindused sulgema,” ütles ta. “Kuna autorendi turg on paljuski vaid hooajalise iseloomuga, pole praegustes majandustingimustes mõttekas seal aastaringselt personali ülal pidada ja autoparki hoida.”

Kuid autorendist veel – täna on Sarbussil õigus tegutseda kogu maailmas tuntud autorendifirma Hertz kaubamärgi all. Eks seegi asjaolu tõsta usaldust firma vastu. Seda eriti siinsete välisturistide seas, kes, nagu teada, on autorendi turul peamised kliendid.

Koolipoisi keskmine hinne

Millise hinde Kalle Tuisk Sarbussi senisele tegevusele paneks? “Kuigi olen tervelt kümme aastat oma elust sellele firmale pühendanud, ei tahaks enesekiitja ega maksimalist olla. See oleks ohtlik ja tuleb arvesse võtta, et alati saab midagi teha paremini. Seega paneksin hindeks kolm plussi või siis äärmisel juhul neli miinuse.”

Millised on aga firma tegevuskavad tulevikuks ja kas on ka mingeid laienemisplaane? Siinkohal jäi Tuisk mõtete avaldamisel tagasihoidlikuks ja ettevaatlikuks: “Isekeskis oleme reisijateveo osas mõningaid plaane pidanud, et võib-olla – kui mõnel hooajal on näiteks nõudlus väga suur – tulla liinidele ka suurte bussidega. Kuid üldjoontes oleme saavutanud teatud stabiilsuse, mida praegustes majandusoludes tasub hoida.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 79 korda, sh täna 1)