Kool – arengu soodustaja või pidurdaja (8)

Kool – arengu soodustaja või pidurdaja

 

Kuressaare noortekogu toredad ja aktiivsed noored tegelevad sel aastal muuhulgas ka rahvusvahelise noorte demokraatiaprojektiga “CU in 10 years” (“Kohtume 10 aasta pärast”), mille eesmärk on arutleda meie kogukonna tänaste kitsaskohtade üle, kaasates diskussioonidesse nii vastavaid spetsialiste kui ka poliitikuid.

Aprilli teisel nädalal toimunud koosolekul oli üheteistkümnest teemast peamiselt kõne all haridusega seonduv. Sellest tulenevalt tekkisid mõningad mõtted, millest alljärgnevalt ka juttu.

19. sajandi meetodid, 20. sajandi õpetajad, 21. sajandi maailm ja õpilased…

Maailm ja ühiskond on pidevas muutumises. Kahjuks on koolides õpetamismeetodid ja suhtumine jäänud üldjoontes samaks.
Vanade väärtuste ümberhindamine peaks olema loomulik ja loogiline osa arengust. Kui jääme kinni teatud mõttemallidesse, jääme kinni ka ühte arenguetappi.

Et seda ei juhtuks, tuleks tegeleda pideva analüüsiga ja mitte karta konstruktiivset kriitikat. Kvaliteetse hariduse tagamine ei ole mitte ainult poliitikute ja õpetajate ülesanne, vaid selle eest peaksid aktiivselt seisma ka õpilased, võttes osa haridusteemalistest diskussioonidest ja avaldades oma arvamust.

Sellise sünergilise koostöö esimeseks eelduseks on aga vastastikune austus ja üksteise seisukohtade aktsepteerimine. Sellest on praegu puudus. Kui õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja poliitikud õpiksid koostööd tegema, oleks kõigil tegelikult lihtsam ning õppeprotsess tulemuslikum.

Arvan, et 21. sajandi märksõnadeks hariduses võiksid saada “partnerlus” ja “tolerantsus”.

Head lapsed – need kasvavad vitsata!

Nii nagu õpilased, on ka õpetajad erinevad. Paljud õpetajad ei mõista, et nad kohtlevad õpilast tema kui subjektiga suhtlemise asemel hoopis kui objekti. On neid õpetajaid, kes võidavad kergesti õpilaste poolehoiu ja saavad nendega hästi läbi, nende õpetajate tunnid on atraktiivsed ja õpilastel on, kelle poole pöörduda.

Kahjuks on ka sääraseid õpetajaid, kelle tundi lapsed lausa kardavad minna, kes ei saa õpilastega korralikku kontakti või on oma jäikades raamides kinni. Veel hullemad on näited õpetajatest, kes kasutavad distsiplineerimiseks vaimset terrorit, öeldes õpilasele, et viimane pole üheks või teiseks asjaks võimeline ega saagi seda kunagi olema. Kuulda võib selliseid väiteid nagu “üle “kolme” sa saama ei hakka” või hoiatusi “sina ära parem keskkooli üldse hakkagi proovima”.

Õpetaja töö on õpilastele arengukeskkonna loomine lähtuvalt sellest, mis tasemel nad on. Hirmutamist kasutab meetodina see õpetaja, kes ei oska huvi tekitada. Palju paremini mõjuvad õpetaja positiivne suhtumine ning uute ja huvitavate õppemeetodite kasutamine. Näiteks viis ühe kooli õpetaja terve klassi parketti katsuma, et kõik teaksid, et parkett on kõva ja lõpeb kahe tugeva t-ga. Kool peab olema koht, kuhu tahetakse minna.

Õpetaja on eeskuju

Kooli mõju õpilastele suureneb iga aastaga, sest iga aastaga suureneb ka seal veedetavate tundide arv. Just kõige pisemad on väga altid üle võtma täiskasvanute maneere. Seetõttu lasub algklasside õpetajal eriti suur vastutus. See, millise klassi sisekliima suudab tema luua, jääb õpilast mõjutama terve ülejäänud koolielu. Algklassides saadakse koolist esmane mulje. Juhul kui selles etapis tekib konflikte ja vääritimõistmisi, on need kindlasti vaja lahendada, sest vanemaks saades need asjad mitte ei kao, vaid ainult süvenevad.

Üks võimalik abistav meetod lahenduste leidmiseks oleks korraldada vestlusringe, kus väikesed koolijütsid saavad vastastikku jagada oma muljeid. Kui päeval on kellegi vahel tekkinud konflikt, siis on see hea aeg ja koht ka sellistest teemadest rääkimiseks ja tunnete kirjeldamiseks.

Kui lapsed õpiksid omavahel asjadest õigesti rääkima ja ennast avama, oleks kindlasti vähem ka koolivägivalda. See liidaks klassi ning annaks neile võimaluse üksteist veel paremini tundma õppida. Ühtlasi õpetavad igapäevased vestlusringid ka üksteist kuulama.

Olles lõpusirgel…

Lõpusirgel olles tuleb kindlasti hakata valima lõpueksameid. Viimasel ajal on palju räägitud matemaatikaeksami kohustuslikuks muutmisest. Tean, et paljud ei ole valinud matemaatikat, sest nad ei ole selles tugevad ning selle aine valimine tähendaks topelttööd, mille võrra saab teistele eksamiainetele vähem keskenduda.

Lõpptulemuseks oleks ilmselt ühtlane kesktase ja väiksem konkurentsivõime aladel, mis tulevast lõpetajat rohkem huvitavad. Ilmselt ei valiks paljud samadel põhjustel ka eesti keele kirjandit, kui see poleks kohustuslik. Ükski eksam ei tohiks olla kohustuslik. Demokraatliku maailma üks tunnusjooni on võimalus valida. Kui võetakse ära võimalus valida midagi nii olulist, nagu seda on tulevikutee, antakse sellega valus hoop meie ühiskonna alustalale.

Kokkuvõtvalt tahan öelda, et tuleb leida tee, et õpetajad tegutseksid pigem missioonitundest kui palga nimel ning õpilased pigem eneseteostusvajadusest kui sundusest. Õpetajatöö peaks olema rohkem väärtustatud, kui ta seda hetkel on, sest see ei ole kerge. Oma teadmiste ja oskuste edasiandmine ning õpilastega koos uute kogemuste loomine on tänuväärne missioon.

Noored ei ole enam ammu ühtsesse raami mahtuv homogeenne mass. Kaasaegne ühiskond on meeletult avardanud horisonte, laiendanud valikuvõimalusi, äratanud erinevaid soove ja unistusi, mille ümber jäigad piirid enam lihtsalt ei sobi.

Pidevates ja järjest kiiremates muutumisprotsessides olev maailm on väljakutse nii õpilastele kui ka õpetajatele. Oluline on mõista, et ei ole ainult õigeid ja valesid valikuid, on vaid ohtralt alternatiive, mille toetamine annab ühiskonnale uued valikud ja uue jõu uute eesmärkide poole püüdlemiseks.

Ebe Link
Kuressaare linna
noortekogu liige

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)