Saarlased hakkavad kolme puupurjekat ehitama (1)

Saarlased hakkavad kolme puupurjekat ehitama

RUNBJARN DEMONSTREERIB OMA ILU: Laupäeval oli merekultuurihuvilistel võimalus näha Ruhnu Karu täies hiilguses purjetamas Nasva sadama lähistel.

Laupäeval Nasval toimunud merekultuuripärandi projekti “Väinameri 2009” arutelul teavitasid entusiastlikud saarlased oma kavatsustest alustada lähiajal koguni kolme puust purjepaadi ehitamist.

“Orissaare mehed hakkavad uisku ehitama, Vätta laevaehitajail on plaanis kaljase kallal oskusi proovida ja Sõrves elav mees on lubanud kahemastilise väiksema laevukese meisterdada. Seda arutelu planeerides mõtlesime, et kena oleks, kui saaksime ühiselt ühe suurema puust veesõiduki ehitada, aga tulemus on palju rõõmustavam,” nentis Saaremaa-poolne kokkusaamise korraldaja, muinsuskaitse seltsi esimees ja MTÜ Saaremaa Viikingiklubi juhatuse liige Tõnu Veldre.

Puulaevaseltsi Vikan, Hiiu Purjelaevaseltsi ja MTÜ Saaremaa Viikingiklubi korraldatud arutelule kogunes Nasva hotelli enam kui poolsada merekultuuripärandi huvilist. Kokkusaamine täitis oma eesmärgi. Väinamerd ümbritseva kolme maakonna merekultuurihuvilised panid aluse kontaktvõrgustikule tegutsemaks edaspidi juba koos ühiste eesmärkide nimel.

“Võib öelda, et Nasval oli projekti “Väinameri 2009” kulminatsioonihetk. Kokkutulnud seltskond oli vahva. Viimastel aastatel oleme kõigis kolmes maakonnas puitlaevade ja -paatidega tegelenud. Puulaevade traditsiooni austavaid mõttekaaslasi on Väinamere ümber üksjagu. Saaremaale kokkutulnutel oli kõigil üks suur inimlik huvi, saada teada, mida ühes või teises kohas tehakse, mis on edasised plaanid,” rääkis Rannarootsi muuseumi direktor Alar Schönberg Läänemaalt.

Üheks kokkusaamise eesmärgiks oligi võrgustiku loomine aitamaks kaasa informatsiooni edastamisele ja ühistegevusele.
Osalejad pidasid kõigi esinejate infot väga huvitavaks ja oluliseks. Lätlase Janis Dambitise esinemisest saadi teada, mida tehakse naaberriigis merekultuuripärandi hoidmiseks. Tartu Lodjaklubist andis ülevaate Priit Jagomägi.

Väinamere-äärsete maakondade esindajad olid ühte meelt – niisugust ettevõtmist oli vaja. Nõnda siis on merekultuuripärandist hoolivad hiidlased, saarlased ja läänlased saanud ühe mütsi alla. Ütlemata tore, kui see nii jääkski.

Täispurjeis Runbjarniga merele

Nasval taglastatud, Haapsalus ehitamist alustatud ja Saaremaal lõplikult valmis saanud vanade ruhnurootslaste laeva eeskujul ehitatud Runbjarnil (Ruhnu Karu) heisati parajas tuules sadama lähistel merel purjed, demonstreerides jahta ilu kaldal sõitu jälginud inimestele.

“Eks see ehitamine on aega võtnud, aga nüüd oli siis selline päev, mida olen oodanud neli või viis aastat. Kui me esimest korda purjede all sõitu alustasime, siis oli see minu jaoks selline hetk, et arvasin end unenäos olevat. Mõtlesin, et kohe ärkan üles ja kõik on nii nagu enne. Õnneks ei olnud see unenägu. Kõik oli väga ilus,” ei hoidnud Alar Schönberg emotsioone tagasi.

Runbjarni kapten Veljo Heinmets, kes ise algusest peale puulaeva ehitamise juures tegev olnud, jäi purjede all avasõiduga ka ise rahule.
“Liikus selle tuule kohta päris ilusasti,” kommenteeris kapten esimest pooleteise tunni pikkust merereisi enne laupäevaõhtust sadamast merele minekut.

Eeloleva suve vastutusrikkamaks ülesandeks Runbjarni meeskonnale on laulu- ja tantsupeotule viimine pealinna.
“Pärnust sõidame tulega Kures-saarde, Saaremaalt purjetame Haapsallu, Läänemaalt Hiiumaale, naabersaarelt edasi Lohusallu, kust võtame kursi Tallinna poole,” informeeris peotule merelist teekonda Ruhnu Karu kapten Veljo Heinmets.

Runbjarni kapteni sõnul on igas sadamas või selle lähistel kultuuriprogramm ja pärast seda, päikeseloojangu aegu jätkab jahta tuleviimise teekonda.
Ruhnus käib Runbjarn samuti ära. Väikesaare poole stardib alus 14. mail.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)