Õnneloos on teinud miljonäriks kaks saarlast (2)

Õnneloos on teinud miljonäriks kaks saarlast

 

Kõige kindlam toitja on ajast aega ikka olnud töö. Aga vahel juhtub ka nii, et sissetuleku, mille teenimiseks kuluks inimesel tööd tehes aastaid või isegi aastakümneid, toob talle ühe korraga hoopis õnnemäng.

Arvlotot on Eestis mängitud juba 38 aastat, kunagi populaarse üleliidulise Spordiloto asemel toob lotosõprade kodudesse nüüd võidulootuse ärevust ja teinekord võidurõõmugi mitu arv- ja kiirloteriid. Suuremat sorti loosiõnne on jätkunud saarlastelegi.

Eesti esimene päris oma kiirloterii, kraabitav Lotomari Loos tuli müüki 1992. aasta aprillis. Selle väljalaskja, riiklik aktsiaselts Eesti Loto aga ei sündinud 1. oktoobril 1991 tühjale kohale – lotot oli Eestis selleks ajaks mängitud juba pisut kauem kui 20 aastat.
Veebruaris 1971 alustas tööd NSV Liidu spordiloteriide peavalitsuse Eesti piirkonnavalitsus ja esimene Spordiloto 6/49 loosimine, mida meil kaasa mängiti, oli sama aasta 30. aprillil. 1977. aasta mais jõudis Eestisse ka üleliiduline kiirloterii Sprint.

Eesti Loto esimese online-mängu, Victor 48 esimesest loosimisest möödub tänavu 11. juunil 15 aastat. Keno Loto loosimised algasid 15. mail 1995, esimesed Bingo Loto võitjad loositi 1. veebruaril 1996. 2000. aastast saab Eestis mängida Viking Lottot ning 2002. aastast saab meil loteriipileti osta ka internetis või mobiilside vahendusel.

Eesti esimesed miljonivõidud

Esimese lotomiljonäri sai Eesti 13 aastat tagasi, 20. aprillil 1996, kui Victor Extra loosimisel langes täpselt miljoni krooni suurune võit samal päeval Paide lotokioskist ostetud piletile.

Järgmised kaks miljonivõitu tulid 1997. aastal Tartusse. Bingo Loto ajaloo esimene miljon, täpsemalt 1 020 784 krooni loositi välja 20. veebruaril 1997, tänaseks on miljonäriks saanud juba 46 Bingo mängijat. 2000. aasta 22. märtsil mängis Eesti esmakordselt kaasa Viking Lotto loosimisel ning esimest miljonivõitu ei tulnudki Vikingi mängijail kaua oodata – see tuli juba sama aasta 13. detsembril.

Eelmisel päeval Tallinna kaubamaja juurest ostetud pilet tegi 41-aastasest tallinlasest Eesti 11. lotomiljonäri ning ühtlasi esimese lotomängija, kelle võidusumma (2 900 000 krooni) ületas kaks miljonit krooni.

Võidusummad kasvavad

Tasapisi kasvas oma lotomiljonäri saanud maakondade arv, kasvasid ka miljonivõitude summad. Esimese üle viie miljoni krooni ulatuva võidusumma tõi 14. jaanuaril 2004 keskealisele Tallinna mehele Laagri Maksimarketist eelmisel päeval ostetud Viking Lotto pilet.

Uus miljonivõidu rekord püstitati Eestis 17. jaanuaril 2007, kui siia tuli esmakordselt terve Viking Lotto jackpot 8 802 944 krooni, mille võitjaks osutus küpses eas tallinlanna. See rekord ei püsinud aga kuigi kaua, veel sama aasta 14. novembril võideti Eestis taas terve Viking Lotto seekord 9 017 385 krooni suurune jackpot, mille omanikuks sai neljakümnendates aastates linnamees.

Kolmas Viking Lotto terve peavõit 8 637 800 krooni, mille võitis neljalapseline pereema, tuli Eestisse mullu 20. veebruaril.
Ühtegi lotomiljonäri ei lisandunud Eestisse aastal 2001, kõige rohkem, tervelt 19 uut lotomiljonäri andis aga 2008. aasta.

Tänavu napilt nelja kuuga on neid juurde tulnud veel neli, kusjuures püstitatud on ka uus võidusumma rekord – 25. märtsil 2009 välja loositud Bingo Loto jackpot 9 395 861 krooni on Eesti kõigi aegade suurim lotovõit. Tartust ostetud piletiga võitis selle 38-aastane Merike.

Saaremaal seni kaks lotomiljonäri

Saaremaa sai oma esimese lotomiljonäri alles 2005. aasta 27. juulil kell 12.50, kui neljakümnendates aastates pereema ostis Kuressaarest Rae keskusest kiirloterii Miljon pileti ja võitiski täpselt miljon krooni. Esimene ja seni ainus Bingo-miljonivõit tuli Saaremaale kaks aastat tagasi, 12. aprillil 2007. Rae keskuse lotokioskist ostetud piletile langes siis 3 690 505 krooni suurune võit.

Nii ongi Saaremaal seni vaid kaks lotomiljonäri, kõige rohkem aga on neid mõistagi Tallinnas – 33. Oma lotomiljonärita on siiani Hiiumaa, aga võimalik, et ka Võru- ja Valgamaa, sest pole täpselt kirjas, millisest Lõuna-Eesti lotokioskist ostetud kiirloterii Miljon pileti alusel maksti 17. jaanuaril 2007 välja üks miljon krooni.

Detsember – lotovõidukuu

Suvine puhkusteaeg ei ole nähtavasti õnnemänguks eriti sobiv – kõige vähem miljonivõite (3) on välja loositud juulis. Kehvemad miljonivõidukuud on olnud ka mai ja oktoober (4). Kõige tihedam aga on miljonivõitude sadu olnud detsembris. Kokku on jõulukuu andnud 12 lotomiljonäri, kusjuures kaks kolmandikku neist on võidurõõmu osaliseks saanud otse pühadeajal jõulust uusaastani.

Kui ei võida teie, võidab sport… või veel keegi

Aastatega on kasvanud nii loteriipiletite müügikäive kui võitudeks välja makstud summad. Kui 2002. aastal oli Eesti Loto müügikäive 158,6 miljonit krooni ja võitudeks maksti välja 79,6 miljonit krooni, siis möödunud aastal müüdi lotopileteid juba 434,1 miljoni krooni eest ja võitudeks maksti 209,8 miljonit krooni.

Lotomängija, kelle piletile järjekordsel loosimisel võitu ei langenud, võib aga end alati lohutada mõttega, et võib-olla just need kroonid, mis tema pileti eest maksis, lisandusid mõne ühiskonnale olulise ettevõtmise toetuseks. Laekub ju Eesti Lotolt igal aastal riigieelarvesse kümneid miljoneid kroone hasartmängumaksu, millest hasartmängumaksu nõukogu jagab toetusraha erinevatele spordi-, laste- ja noorte-, pere- ja hoolekande- ning kultuuriprojektidele.

Seegi summa on aastatega kasvanud – 2002. a maksis riiklik lotofirma hasartmängumaksu 18,2 miljonit krooni, mullu aga juba 49 miljonit. Saare maakonnast esitatud projekte on hasartmängumaksust toetatud mullu ligi 1,4 miljoni krooniga, tänavu on Saaremaa projektid esimese kolme kuuga saanud toetust kokku juba üle 314 000 krooni.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 224 korda, sh täna 1)