Mustjala lasteaed ei taha koolimajja kolida (8)

Mustjala lasteaed ei taha koolimajja kolida

LASTEAED KOOLIMAJJA: Mustjala vallavanem Kalle Kolter usub, et koolimajas luuakse lasteaialastele parimad tingimused – ka spordisaal on lasteaialaste päralt.
Tiina Luks

Mustjala vald plaanib juba 2005. aastal ühise juhtimise alla viidud lasteaia ja põhikooli tulevikus ühe katuse alla kolida – koolimajja. Otsus on tekitanud pahameelt nii lasteaednikes kui ka lapsevanemates, mitte seepärast, et kolimisega nõus ei oldaks, vaid põhjusel, et koolimajas ei ole lasteaialastele samaväärseid tingimusi.

Mustjala vallavanem Kalle Kolter ütles, et kindlasti tahab vald oma lastele pakkuda parimaid tingimusi ning tema sõnul on koolimajas, kus laste arv aasta-aastalt väheneb, ruumi ka lasteaiale.

“Kindlasti ei sünni kolimine üleöö, asja tehakse tasa ja targu,” lausus Kolter, lisades, et enne kui koolimaja osa, kuhu lasteaed plaanitakse tuua, ei ole ümber ehitatud, kolida ka ei saa.

“Ühelt poolt on juba kõikvõimalikud nõuded lasteaia jaoks nii karmid ning teisalt läheb ehitamine maksma hinnanguliselt 330 000 krooni, kuid seda raha praegu ei ole,” nentis Kolter, kes hea meelega tutvustas koolimaja ümbrusse rajatavat kultuuri- ja hariduskompleksi, kus saab olema kõik vallakeskuse jaoks oluline – mänguväljakud, kõlakoda, palliplatsid.
Vald on taotlenud EAS-ist 270 000 krooni, ülejäänu plaanitakse leida valla eelarvest.

Mustjala lasteaed-põhikooli juhtiv Malve Kolli, kes kuulub ka volikogu sotsiaalkomisjoni, näeb asju laiemalt.

“Ühelt poolt peame kindlustama lastele normaalsed tingimused, teisalt ei saa me unustada ka seda, et meil on vananev vald ning lasteaia praegustesse ruumidesse oleks hea teha näiteks pansionaadi-tüüpi elamised vanuritele,” rääkis ta.

Viimast mõtet toetav Kolter lisas, et ehkki vald on osanik rajatavas Kihelkonna hooldekeskuses, tuleb mõelda ka neile, kes veel hooldekodu kontingent ei ole.

Tulles tagasi lasteaia teema juurde, nentis Kolli, et koolimajas on lisaks ruumide otstarbekale kasutamisele võimalik anda tasemel kehalise kasvatuse ja muusikatunde ka väikestele lastele. Ametnike entusiasmi uuendusi läbi viia ei jaga aga mitte kõik lasteaia töötajad ega lapsevanemad. Viimased koostasid ka vallamajja toimetatud pöördumise, millele on alla kirjutanud 21 lapsevanemat.

Lapsevanemate pöördumise initsiaatori Valentina Saarma sõnul tuleks lasteaia käsutusse koolimajas anda terve tiib, et lasteaialapsed oleksid eraldi. Sestap on ta seda meelt, et lasteaed peaks ikka oma praegusesse majja jääma.

Praeguses seisus on kolimise vastu ka lasteaiaõpetaja Elle Viira, kelle hinnangul ei ole vald esitanud ühtegi põhjapanevat kalkulatsiooni, millise kokkuhoiu kolimine annab.

“Meiega asju ei arutata, lihtsalt tehakse, kuid väikeste laste puhul tuleb otsused teha väga põhjalikult läbimõelduna,” oli staažikas pedagoog nördinud, toonitades, et põhimõtteliselt ei ole keegi ju kolimise vastu, kuid see ei tohi mingil juhul kaasa tuua laste jaoks halvemaid tingimusi.

Viira sõnul ei kujuta ta ette, kuidas on võimalik ühte majja kokku paigutada kaheaastased ja üheksanda klassi õpilased. “Saaremaal ei ole ühtegi sellist näidet olemaski,” tõdes ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 87 korda, sh täna 1)