LASTEAED KOOLIMAJJA: Mustjala vallavanem Kalle Kolter usub, et koolimajas luuakse lasteaialastele parimad tingimused – ka spordisaal on lasteaialaste päralt.
Tiina Luks
Mustjala vald plaanib juba 2005. aastal ühise juhtimise alla viidud lasteaia ja põhikooli tulevikus ühe katuse alla kolida – koolimajja. Otsus on tekitanud pahameelt nii lasteaednikes kui ka lapsevanemates, mitte seepärast, et kolimisega nõus ei oldaks, vaid põhjusel, et koolimajas ei ole lasteaialastele samaväärseid tingimusi.
Mustjala vallavanem Kalle Kolter ütles, et kindlasti tahab vald oma lastele pakkuda parimaid tingimusi ning tema sõnul on koolimajas, kus laste arv aasta-aastalt väheneb, ruumi ka lasteaiale.
“Kindlasti ei sünni kolimine üleöö, asja tehakse tasa ja targu,” lausus Kolter, lisades, et enne kui koolimaja osa, kuhu lasteaed plaanitakse tuua, ei ole ümber ehitatud, kolida ka ei saa.
“Ühelt poolt on juba kõikvõimalikud nõuded lasteaia jaoks nii karmid ning teisalt läheb ehitamine maksma hinnanguliselt 330 000 krooni, kuid seda raha praegu ei ole,” nentis Kolter, kes hea meelega tutvustas koolimaja ümbrusse rajatavat kultuuri- ja hariduskompleksi, kus saab olema kõik vallakeskuse jaoks oluline – mänguväljakud, kõlakoda, palliplatsid.
Vald on taotlenud EAS-ist 270 000 krooni, ülejäänu plaanitakse leida valla eelarvest.
Mustjala lasteaed-põhikooli juhtiv Malve Kolli, kes kuulub ka volikogu sotsiaalkomisjoni, näeb asju laiemalt.
“Ühelt poolt peame kindlustama lastele normaalsed tingimused, teisalt ei saa me unustada ka seda, et meil on vananev vald ning lasteaia praegustesse ruumidesse oleks hea teha näiteks pansionaadi-tüüpi elamised vanuritele,” rääkis ta.
Viimast mõtet toetav Kolter lisas, et ehkki vald on osanik rajatavas Kihelkonna hooldekeskuses, tuleb mõelda ka neile, kes veel hooldekodu kontingent ei ole.
Tulles tagasi lasteaia teema juurde, nentis Kolli, et koolimajas on lisaks ruumide otstarbekale kasutamisele võimalik anda tasemel kehalise kasvatuse ja muusikatunde ka väikestele lastele. Ametnike entusiasmi uuendusi läbi viia ei jaga aga mitte kõik lasteaia töötajad ega lapsevanemad. Viimased koostasid ka vallamajja toimetatud pöördumise, millele on alla kirjutanud 21 lapsevanemat.
Lapsevanemate pöördumise initsiaatori Valentina Saarma sõnul tuleks lasteaia käsutusse koolimajas anda terve tiib, et lasteaialapsed oleksid eraldi. Sestap on ta seda meelt, et lasteaed peaks ikka oma praegusesse majja jääma.
Praeguses seisus on kolimise vastu ka lasteaiaõpetaja Elle Viira, kelle hinnangul ei ole vald esitanud ühtegi põhjapanevat kalkulatsiooni, millise kokkuhoiu kolimine annab.
“Meiega asju ei arutata, lihtsalt tehakse, kuid väikeste laste puhul tuleb otsused teha väga põhjalikult läbimõelduna,” oli staažikas pedagoog nördinud, toonitades, et põhimõtteliselt ei ole keegi ju kolimise vastu, kuid see ei tohi mingil juhul kaasa tuua laste jaoks halvemaid tingimusi.
Viira sõnul ei kujuta ta ette, kuidas on võimalik ühte majja kokku paigutada kaheaastased ja üheksanda klassi õpilased. “Saaremaal ei ole ühtegi sellist näidet olemaski,” tõdes ta.
Loading ...
Vaata arengukava: koolis praegu 48 last, varsti 50-52 last, lasteaias 20 last. Edaspidi laste arv väheneb. Lasteaia toomiseks kooli vajalik 0,3 milj. EEK, pluss mänguväljakud ja piirdeaiad 0,035 milj. Kokku vaja 0,335 milj. EEK. Kust see raha tuleb kui tulumaksu laekub vähem ja töötus suureneb veelgi. Häid lennukaid mõtteid on hea lugeda, aga kui seda ei suudetud ellu viia alates 2002-2003 aastast, siis praegu on küsitav. Pole vaja paanikat külvata, teeme ikka enne eeltööd ära (ruumid, mänguväljakud ja piirdeaiad jpm), ja siis toome ka lapsed järgi. Aga enne peaksime olemasoleva lasteaia piirdeaiad ja hoovi korda tegema, mille trassidega lõhkusime. Praegu on selleks viimane aeg.
Kui on kindel, et need 9. nda klassi lapsed on normaalsed ja nunnutavad neid põnne, siis on värk väga hea. Aga ikkagi ma ei usaldaks oma last neid sinna majja kokku panna.Ei ole ju kindel.
Hiljuti olid Kuressaares tagajalgadele püsti aetud põhikooli lapsevanemad, kes ei soovinud liitmist KG- ga ja seda põhjusel, et säiliks ka üks väike kool. Tegemist oli põhikoolieas lastega. Huvitav, mida oleksid teinud seal lapsevanemad, kui koolieelikuid oleks tahetud kooli juurde viia. Kuidas sellises olukorras saab tagatud väikeste laste rahu? Ka koolilapsi võib väikeste laste mängumelu tunni ajal häirida. Kui lapsevanemal oleks valida, siis on raske uskuda, et ta põhikooli varianti lasteaia jaoks paremaks peab.
Aga,mis on liitmise tegelik põhjus?Kas mitte Kolli ei aja omi asju – saab ju nii päid juurde.Kui koolis on 48 last,kümmekond õpetajat.Mis teeb välja üks õps nelja lapse jaoks.Kalle,ära lase eitedel pähe istuda!
Kas lastaaia kooli kolimisega lisakulutusi pole? Või mida nende lisakulutuste all üldse silmas peetakse? Kodus on heal juhul 2- 3 last, aga lasteaias ja koolis vist mitte selline arv või kuidas? Huvitav, miks ei ole lasteaedade ja koolide töö korraldatud nii, et aastaselt tuleb laps ja läheb sealsamas majas keskkoolini välja? Siis saaks ju väga hästi hoolima õppida.
Lapsevanemad ja teised kokkukolimise vastased peaks aru saama, et kui lapsi on vähe ja raha veel vähem, siis ei saa alati oma tahtmist. Sel juhul tuleb lihtsalt lasteaia kohamaks tõsta nii kõrgeks, et saaks lisakulutused katta, see aga lapsevanematele jällegi ei meeldi. Minu meelest on valida, kas kooj ja lasteaed kokku või varsti pole enam kumbagi.
Imelik jutt suuremate ja väiksemate laste koosolemise hirmust. Ka kodudes kasvavad eri vanuses lapsed koos, mis siis koolis-lasteaias see nii olla ei võiks. Leian, et see tuleks pigem kasuks, õpetaks hoolima ja teistega arvestama.
Mustjalas oleks ammu aeg tegeleda ettevõtluse arendamisega,mitte liitmiste-lahutamistega ja muu sarnase sehkendamisega.Lasteaed ja kool sellisel kujul kokku ei sobi,ilmne värk ju.Kalle,Sa tantsid Kolli kepi järgi!Liida siis vallamaja ja pood ka veel!Kas mitte pole nii,et Saarel on ühed suuremad palgad Mustjala õpetajatel!No mille eest!
Sellise koosluse kogemust nagu lasteaed- põhikool on Eesti riigil olnud väga lühikest aega. Esimesed lasteaed- põhikoolid ilmusid 2005 aasta sügisest. Ka Mustjala vald oli esimeste seas, kes sellise asutuse kasuks otsustasid. Põhjendus on olnud põhikooli laste arvu vähenemine Põhikoolile sellest kasu ei näe, sest viieaastast või kaheaastast ei pane ju õpilaste nimekirja, et koolilaste pearaha suureneks. Vald soovib teha lasteaiamajja pansionaati ja viia lapsed parematesse tingimustesse. On ju teada, et pansionaadi jaoks on ka parem koht kui lasteaiamaja, jääks ära kuluka mänguväljaku rajamine koolimaja juurde, kuhu tänaseni pole õiget kohta leitudki. Kui koolimaja on lasteaia jaoks väga hea koht, siis peaksid tegijad igati soovima lastevanematega ja töötajatega koostööd teha, aga seni pole õnnestunud läbi viia konstruktiivset arutelugi, kus ka juhtkonna arvamusest erinevat arvamust rahuliku südamega öelda tohib. Praegu on kujunenud nii, et on olemas juhtkonna arvamus ja vale arvamus. Lasteaialaps veedab lasteaias pika päeva, ka uneaeg käib selle sisse. Võib ju öelda küll, et on olemas tore spordisaal, kuid lapse põhiline osa päevast möödub rühmaruumides ja mänguväljakul ning selles osas ei ole koolil samaväärset või paremat asemele pakkuda. EAS koduleheküljelt võib lugeda, et toetab 270 000 krooniga lasteaia üleviimist koolimajja, lisaks vallalt 60 000. Kuidas selle rahaga on võimalik lastele parimad tingimused luua, näitab lähiaeg ja kuidas valla praegune rahaline olukord seda toetab, on juba uus teema.