Uue-Oti talu Sõrves võõrustab ligi 70 pääsukesepaari (3)

Uue-Oti talu Sõrves võõrustab ligi 70 pääsukesepaari

VÕÕRUSTAB PÄÄSUKESI: Maive Sepa talu räästais, laudas ja riiulitel on kokku oma 70 pääsukesepesa.
Peeter Kukk

Rahuste küla Uue-Oti talus on esimeste suitsupääsukeste saabumine eriline sündmus, sest siin ehitavad pääsukesed igal aastal oma 70 pesa.

“Pääsukesed on meil laudas, kuuris, pööningul, garaažis,” rääkis Oma Saarele Uue-Oti talu perenaine Maive Sepp. “Kõik räästaalused on neid täis, laudas on nad ümber lambikupli ja garaažis riiuli peal.”

Möödunud aastal täpset arvestust ei peetud, kuid paar aastat tagasi lugesid lapsed taluhoovis kokku 73 poegadega pesa ning perenaine arvab, et sel aastal tuleb samapalju. Nii on see olnud juba pikki aastaid.

“Meil isa ei pidanud kassi ka selle pärast, et kass murrab linde,” lausus Maive Sepp. Pääsukeste huvi Uue-Oti talu vastu on märkimisväärne, sest ümberkaudsetes majapidamistes teevad pääsukesed tavaliselt neli –viis pesa.

Pääsukeste sihikindlusest kõneleb lugu, kui Uue-Oti peremees üritas pääsukesi garaažist eemal hoida ja hoidis garaažiukse alati suletuna ning isegi, kui linnul õnnestus pesaehitusega algust teha, lõhkus peremees selle.

Kuu aja pärast kostis garaažist ikkagi siutsumist ja selgus, et pääsuke oli pesa ehitanud riiuli peale. Probleeme ongi pääsukestega vaid seetõttu, et linnud muudavad maja seinad täpiliseks, seevastu sääskede muret Seppade majapidamises ei ole.

Keskkonnameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskasutuse spetsialisti Veljo Volke hinnangul on Uue-Otil pesitsevate pääsukeste arv ühe majapidamise kohta tõesti erakordselt suur.

“Sellel on ka kindel põhjus – Rahustel on loomapidamine väga heal järjel ja loomade juures on palju lendavaid putukaid,” selgitas Volke. “Põhiline on aga see, et selles külas on elu alles ja seal asub Eesti üks paremaid rannaniite,” lisas ta.

Pääsukesed pole ainsad linnud, kes on Uue-Oti endale pesapaigaks valinud. Näiteks kuldnoka pesakastid on seal kasutuses kahes vahetuses. Niipea kui kuldnokad lõpetavad, tulevad piiritajad ja teevad kastidesse omakorda pesa.

Talu väravas kasvava vahtrapuu otsa teeb aga igal aastal pesa kajakas, kes möödujatega kurjustab ja vahel neid ka pikeerides ähvardab. “Postiljon sai iga päev kajaka käest sõimata, sest postkast oli sama puu küljes,” rääkis Maive Sepp.

Ühel külmal kevadel hakkasid aga igasugu sulelised pirnipuu okstele tihastele pandud pekki söömas käima. Lõpuks keetis perenaine suurema koguse putru ja pani iga kahe tunni tagant viieliitrise poti puu alla maha.
“Linde oli paksult ja kõiksugu linde,” meenutas Maive Sepp, kelle sõnul jätsid kõige intelligentsema mulje lõokesed. “Erinevalt teistest ei lennanud lõokesed kunagi pudrumäe otsa, vaid maandusid eemal ja sõid viisakalt äärest.”

Kõige vahvamaks pildiks pidas Maive Sepp aga seda, kui ta ühel hommikul köögiaknast välja vaadates nägi pirnipuu otsas istumas rebast, kes maiustas tihaste pekiga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 126 korda, sh täna 1)