Saare toidu Saksamaale eksportimise võimalikkusest

Saare toidu Saksamaale eksportimise võimalikkusest

 

Möödunud nädala kolmapäeval kogunes Arensburgi hotelli konverentsisaalis paarkümmend Saare maakonna toiduainetetööstuse esindajat, et tutvuda toiduainete Saksamaale eksportimise võimalustega. Ürituse eestvedajaks oli Saaremaa ettevõtjate liit koostöös Saksa-Balti kaubanduskojaga.

Pikemas ettekandes andis Saksa-Balti kaubanduskoja peadirektor Maren Diale-Schellschmidt ülevaate Saksamaa välismajandusolukorrast.

Nagu eeldada võis, kuuluvad Euroopa võimsaima majandusega riigi tähtsamate kaubanduspartnerite hulka tema lähinaabrid, kuid ka USA, Hiina ja Venemaa.

“Kuna Eesti on Saksamaa välispartnerite seas alles 80. kohal, võib öelda, et arenguruumi on siin küllaga,” tõdes Diale-Schellschmidt, järgnevalt keskendudes oma ettekandes peamiselt Eesti toiduainete Saksamaale eksportimise tingimustele ja võimalustele.

Esimene samm: leida õige importöör

Ehkki juba praegu moodustavad just toiduained Eesti kaupade ekspordist Saksamaale kõige tähtsama kaubagrupi (11,9%), on siin arenguvõimalusi rohkesti.

“Ma olen Eestis juba paar aastat viibinud ja olen tähele pannud, et üldjoontes on Eestis armastatud toidutooted armastatud ka Saksamaal,” julgustas Diale-Schellschmidt teda kuulama tulnud Saaremaa toiduainetööstureid. “Seepärast eeldangi, et Eesti toidutootjal ei tohiks meie turule sisenemine eriti raskeks ülesandeks kujuneda.”

Saksa-Balti kaubanduskoja peadirektori sõnul on tema arvates esimene ja vist ka kõige olulisem samm, mida Saksamaale oma kaupa eksportida sooviv toidutootja kohe tegema peaks, endale õige maaletooja ehk importööri leidmine.

Põhjus on selles, et euroliidu siseselt kehtivad loomset päritolu toiduainete eksportimisel mitmed nõuded ja piirangud. “Kuid just Saksa importöör on kohustatud kontrollima kaupu, mida ta Saksamaale toob, et need vastaksid euroliidus kehtestatud nõudmistele,” selgitas Diale-Schellschmidt, lubades, et vastavate kontaktide leidmiseks võib Saksa-Balti kaubanduskoda siinsetele ettevõtjatele tõhusat abi osutada.

Vaba turuniši leiaksid vahest kalatooted ja ulukiliha

Küsimusele, milliste toiduainetega võiksid Eesti ettevõtjad Saksamaa rikkalikule ja juba niigi üleküllastunud toiduturule siseneda, vastas Maren Diale-Schell-schmidt: “Mis mulle kohe meelde tuleb, on ehk kalatooted. Piimatoodetega on siinsel tootjal meie turule vist raske siseneda, sest juba nende toodete transportimine teeb asja mõnevõrra keerulisemaks.”

Pole välistatud ka ulukilihatoodete eksport, kuna Saksamaal tegeletakse jahindusega suhteliselt vähe. “Suurem osa ulukilihast on Saksamaale imporditud, seetõttu on ka sellel kaubal kindlasti head šansid läbilöömiseks,” rääkis ta. “Ja kui tegemist on veel erilise delikatesstootega, on sel kindlasti hea minek.”

Samas jagas Saksa-Balti kaubanduskoja peadirektor saarlastest toidutootjatele ka kasulikke nõuandeid. “Isiklikust kogemusest võin öelda, et sakslastele mõjub hästi toode, millel on omapärane pakend,” märkis ta. “Näiteks võiks pakend olla kas veidikese huumoriga tehtud või siis rahvuslikus stiilis kujundatud.”

Mõttemaailma tuleks muuta

Kindlasti on üks võimalusi Saksa turule siseneda osalemine rahvusvahelistel messidel. Saksamaal toimuvatest suurematest toidumessidest ja neile pääsemise võimalustest rääkis Saksa-Balti kaubanduskoja infotöötaja Anneli Piirat.

Ja kuigi konverentsi vaheajal toimunud vestluse käigus selgus, et Saaremaa suuremad liha- ja piimatoodete valmistajad on varasematel aastatel Saksa kaubamessidel juba osalenud, märkis Maren Diale-Schellschmidt, et ikkagi on eestlased kas liialt tagasihoidlikud või puudub neil ettevõtlikkus, et rahvusvahelistel turgudel läbi lüüa.

“Mulle on küll jäänud mulje, et vähemalt viimase viie aasta jooksul pole Eesti tootjad end väljaspool oma riiki eriti tutvustanud,” selgitas ta oma mõtet. “Kuna eelnevatel aastatel läks siseturul üldiselt väga hästi, jäi töö välisturgudega justkui unarusse.”

“Kriisisituatsioon ongi ehk ses mõttes hea, et sunnib oma mõttemaailma veidi muutma,” jätkas Diale-Schellschmidt. “Siiamaani teavad sakslased Eestit kui ühte võimalikku turismi sihtkohta ning mitte kui potentsiaalset toiduainete tarnijat, nüüd aga tasuks veidi ka selle nimel tööd teha, et Eesti imago saaks laiemalt tuntuks.”

Mis puudutab aga Saaremaa tuntust Saksamaal, siis selle kohta ütles Maren Diale-Schellschmidt: “Teatud hulk inimesi, eriti need, kes harrastavad näiteks loodusturismi, teavad ja tunnevad Saaremaad kindlasti, kuid laiad rahvamassid pigem ei tea.”


Saksamaa plussid

– suur turg – 82 miljonit tarbijat;
– väga hea ühendus teiste Euroopa turgudega;
– Saksamaa on juhtiv biotoodete tarbija, mis annab
võimalusi ka Eesti tootjatele.


Mida arvesse võtta

Saksa turule siseneja peaks arvestama kolme omadusega, mille poolest tänapäeva sakslane tuntud on:
– die deutsche Ordnung ehk saksa kord
– die deutsche Sparsamkeit ehk saksa säästlikkus
– die deutsche Gemütlichkeit ehk sakslastele omane komme heast olemisest mõnu tunda.


Kommentaare kuuldule

Saaremaa piimatööstuse juhatuse esimees
Andi Saagpakk:

Saksamaa kaubamessidel oleme varasematel aastatel osalenud kas otse või kaudselt. Eelkõige tunneme huvi uuenduste vastu – näiteks millised on muutused pakendite ja lisandite osas –, et neid ka siin kasutusele võtta.
Mis aga puudutab Saksa turgu, siis see on piisavalt suur ja keeruline, et sinna oma kvaliteettoodetega pääseda, seda eriti veel juhul, kui tootmismahud on väikesed. Kuid sinna pääsemisest oleme üldjoontes huvitatud.

Ise arvan, et siin oleks vaja kasutada uusi meetodeid. Näiteks neid, millest konverentsil räägiti – leida endale Saksamaal kauba maaletooja ehk importöör.

Ekspordi osas oleme Soomes oma äri üpris hästi käima saanud – sealne turg on meile ikkagi tuttavam. Kuid ka siin peaks mahtu suurendama.

Saaremaa lihatööstuse müügijuht
Marko Mägi:

Ka meie ettevõte on Saksamaa kaubamessidel juba osalenud. Kuigi praegu me Saksa turule midagi ei ekspordi, oleme sinna pääsemisest huvitatud.
Ise oletan, et alati võiks leida mõne toote, mida just selle turu jaoks valmistada. Kuid arvesse tuleks võtta, et siin etendab oma osa ka kauba realiseerimistähtaeg. Võib-olla saaksime seal müüa näiteks mõnda täissuitsuvorsti.

Tänane konverents oli pigem mõeldud tutvumiseks. Ise loodan, et äkki õnnestub meil kaubanduskoja kaudu tõepoolest uusi kontakte saada, et Saksamaal mõni importöör leida. Praegu ekspordime oma toodangut Soome ja Lätti.

Mis puudutab Venemaad, siis praegu seisab asi selle taga, et meil pole veel sealse veterinaarameti tunnustust. Kuid tegeleme sellega, sest partnerid, kes on meie toodete ostmisest huvitatud, on meil Venemaal olemas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 57 korda, sh täna 1)