Edukas, aga samas vaene ja ebavõrdne Eesti riik (12)

Edukas, aga samas vaene ja ebavõrdne Eesti riik

 

Maailma silmis üliedukana näida püüdvas Eestis valitseb edukate kultus. Neile, kes raha teha ei oska, antakse igatpidi mõista, et nad on rumalad ja laisad ning ärgu parem tükkigu oma muredega esile, ilusat klantspilti rikkuma. Mingu ja häbenegu oma vaesust vaikselt nurga taga, sest vaesuse probleemi pole üsna pea Euroopa viie rikkama riigi sekka jõudvas Eestis kindlasti olemas.

Eesti paljukiidetud poliitiliste ja majanduslike reformide edukus on saavutatud sotsiaalse ebavõrdsuse tohutu kasvu hinnaga.

Juba 1990. aastate keskel oli elanikkonna kõige väiksema ja kõige suurema sissetulekuga kümnendiku netosissetuleku vahe ligi üheksakordne, 2000. aastaks aga oli see kasvanud peaaegu 14-kordseks. Samas elas Eestis kümmekond aastat tagasi vaesuses ja vaesuseriskis üle poole elanikkonnast. Vaeste arv sõltub muidugi sellest, kuhu tõmmata vaesuse piir.

Kõige rohkem kannatavad vaesuse all lapsed

Vaesuses ja vaesuseriskis elas 1997. aastal kokku 52,8 protsenti Eesti leibkondadest ja 53,4 protsenti rahvastikust. Seejuures kolme- ja enamalapselistest peredest elas 45% otseses ehk süvavaesuses ning 19% toimetulekut ohustavas vaesuses.

Kõige rohkem kannatavad vaesuse all lapsed. Nende vajadused jäävad rahuldamata, võimed välja arendamata ning sel kombel toodab vaesus jätkuvat vaesust. 1998. a olid Eestis süvavaesed 12,1% leibkondadest ning süvavaesuses elas pea iga viies laps – 19,7 protsenti kuni 18-aastastest.

Vaeseid (süvavaesuses ja toimetulekuriskis) peresid oli 1998. a 25%, kusjuures vaene oli iga kolmas laps (32,7% lastest). 2002. a elas allpool absoluutset vaesuspiiri (1593 krooni) 23% leibkondadest, neis elas üle kolmandiku (33,7%) kuni 16-aastastest lastest.

Kõrvalolevalt graafikult on näha, et allpool absoluutse vaesuse piiri elavate leibkondade osakaal Eestis on aastatel 1999–2004 vähenenud ligi poole võrra. 1999. a elas absoluutses vaesuses veerand leibkondadest, 2004. a aga 14 protsenti ehk iga seitsmes leibkond. Kokku elas allpool absoluutse vaesuse piiri 16% rahvastikust, sealhulgas süvavaesuses iga kümnes elanik, 8% leibkondi ja 13% lapsi.

Statistikaameti andmetel kasvas 2004. a vaesuses iga neljas Eesti laps – kokku 60 000 inimest. Aegamööda on vaesuses elavate laste osakaal vähenenud, kuid vähemalt osalt tähendab see ka vaesuse tõttu peredesse sündimata jäänud lapsi.

Absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal on Eestis aastatega vähenenud, Euroopa Liidu liikmesriikide võrdlemise aluseks olev suhtelise vaesuse määr aga püsinud samal tasemel. 2006. a elas suhtelises vaesuses 259 000 inimest ehk ligi viiendik Eesti rahvastikust, allapoole suhtelise vaesuse piiri jäi 44% lastega leibkondadest.

Suhtelises vaesuses elab peaaegu iga neljas saarlane

Rikkus ei jaotu Eesti piirkondade vahel sugugi ühtlaselt. Võitjateks on suured linnad, neist kaugemal asuvad vaesed vallad aga on otsekui teine maailm.
Ka Saare maakonnas on kasvanud nende inimeste osakaal, kelle netosissetulek jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri, see ulatub tunduvalt üle Eesti keskmise.

2004. a oli suhtelise vaesuse piir Eestis 2332 krooni kuus ning sellest madalamat neto-sissetulekut sai statistikaameti andmeil 18,3% elanikest. Saare maakonnas elas suhtelises vaesuses 20,5% elanikest ehk peaaegu iga viies saarlane. Eesti maakondade hulgas oli Saaremaa Harju-, Tartu- ja Pärnumaa järel paremuselt neljas. 2005. a oli suhtelise vaesuse määr Eestis 18,3% nagu eelmiselgi aastal, Saaremaa elanikest oli suhtelises vaesuses 22,1% ning see tähendas maakondade järjestuses kuuendat kohta.

2006. a oli suhtelise vaesuse piirist (3479 kr) madalama sissetulekuga inimeste osakaal Eesti rahvaarvus tõusnud 19,4, Saare maakonnas aga 24,1 protsendile. Suhtelises vaesuses oli juba peaaegu iga neljas saarlane ning maakondade järjestuses langes Saaremaa üheksandaks. Väikseim (11,1%) oli suhtelise vaesuse määr endiselt Harjumaal ja Tallinnas, kõrgeim (33,2%) aga Põlvamaal.

Eesti kuulub Euroopa vaesemate seltskonda

Ameerikalikku liberaalset arengumudelit järginud Eestis on vaesus Euroopa, eriti Põhjamaade mõistes liiga kõrge. Suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal on Eestis paari protsendi võrra suurem kui Euroopa Liidus tervikuna.

See aga asetab meid 27-liikmelise ühenduse suurima suhtelise vaesusemääraga riikide kolmandikku. Elanike rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulekute 5,5-kordne erinevus aga jätab Eesti koguni liidu kuue ebavõrdseima riigi sekka.

Kuigi enamiku inimeste elujärg on Euroopa Liidu riikides heal tasemel, elab 16% ühenduse elanikkonnast ja 19% lastest allpool vaesuse piiri. Samas on vaeste leibkondade elujärg väga erinev, mitmes riigis on suhtelise vaesuse piir koguni kõrgem kui Eesti keskmine palk.

Euroopas ei ole niivõrd oluline see, kui rikas on riik, vaid see, mil määral üheskoos loodud rikkust ühiskonna liikmete vahel ümber jaotatakse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 60 korda, sh täna 1)