Eelolev nädal möödanikus

Sada kaheksakümmend viis aastat tagasi, 1824. aasta 19. aprillil, suri Kreeka linnakeses Mesolóngis palavikku inglise romantismiajastu suurim poeet ja satiirik, selliste teoste nagu “Child Haroldi palveränd”, “Manfred”, “Mazeppa”, “Don Juan” jpt autor lord George Gordon Noel Byron (sünd 1788). Ta oli vaid 36-aastane ja Kreekas viibis ta vabatahtlikuna, et võidelda selle maa vabanemise eest Türgi ikke alt.

Sada kakskümmend aastat tagasi, see oli 1889. aasta 20. aprillil, nägi Austria linnakeses Braunau Inni ääres ilmavalgust Adolf Hitler (suri 1945). Suure tõenäosusega võib vist oletada, et tookord valmistas uue ilmakodaniku sünd vähemalt emale suurt rõõmu. Kuid täna teame tagantjärele tarkusega väita, et parem, kui see mees sündimata jäänuks… Vähem kurjust ja vihkamist oleks inimkonna ajaloos kindlasti olnud.

Kakssada kaheksakümmend aastat tagasi, 1729. aasta 21. aprillil (vkj), sündis Preisimaa linnakeses Stettinis (nüüd Szczecin) printsess Sofia Frederica Augusta Anhalt-Zerbst, kes ajaloos sai tuntuks Venemaa ainuvalitseja Katariina II Suurena (võimul 1762–1796).

Vaid 14-aastane tüdruk pandi mehele Holstein-Gottorfi hertsogile Karl Peter Ulrichile, kes oli Venemaa imperaatori Peeter I Suure tütre Anna poeg (tulevane Peeter III, kes valitses vaid pool aastat – 1761–1762).

1744. aastal saabus Katariina Venemaale Peterburgi – selline oli keisrinna Jelizaveta (Peeter I teine tütar, võimul 1741–1761) korraldus. Tookord valdas tütarlast vaid üks tugev tunne – ta lausa vihkas oma naiivsevõitu ja infantiilset meest. Tema mees Karl Peter, olles saanud preisipärase kasvatuse, aga ei sallinud Venemaad, kuhu saatus oli ta heitnud. Võib-olla just seetõttu hakkaski printsess nii väga oma uut kodumaad ja selle elanikke armastama.

Kurjad keeled teavad väita, et juba seadusliku mehe eluajal, kes 1761. aastal Peeter III nime all troonile tõusis, oli Katariinal kolm armukest. Lisaks käivad kõlakad, et Katariina poja, tulevase keisri Paul I (valitses 1796–1801) isa polnud tegelikult Peeter III ja et just Katariina oli naine, kes katkestas Romanovite vereliini.

Ühe legendi järgi olevat Katariina 1754. a sügisel sünnitanud surnud lapse. Et päästa troon, hoiti sündmust saladuses ja keisrinna Jelizaveta korraldusel leiti Peterburi lähistelt, kus muide elas palju soomeugrilasi ehk tšuhnaasid, ühest külast vastsündinud poisslaps, kellega surnud laps asendati.

Hiljem aga olevat just see väidetavalt pööbellik päritolu paljude tulevaste Venemaa valitsejate hädade põhjuseks olnud – nii näiteks kaldus keiser Aleksander I (võimul 1801–1825) elu lõpul melanhooliasse ja müstitsismi ning oma päritolu selgitamisega tegeles aktiivselt ka Aleksander III (võimul 1881–1894).

Sellesse ja teistesse kõlakatesse tuleks siiski ettevaatlikult suhtuda, sest kui Peeter III ja Paul I portreid tähelepanelikult uurida, on sarnasus silmnähtav. Mis aga puutub Katariinasse, siis tema tõukas oma infantiilse mehe 1762. aasta suvel troonilt ja valitses ise edukalt ühtekokku 34 aastat. Karm ja julge, kuid samas ka väga tark naine!

Kakssada kaheksakümmend viis aastat tagasi, 1724. aasta 22. aprillil, sündis Königsbergis (nüüd Kaliningrad) ajaloo üks suuremaid teadlasi ja filosoofe Immanuel Kant. Tema tähtsamad teosed (nn kolm kriitikat: “Puhta mõistuse kriitika”, “Praktilise mõistuse kriitika” ja “Otsustusvõime kriitika”) põhjustasid teaduses tõelise pöörde, mille lahti seletamisel jääks üks ajaleheartikkel pealiskaudseks.

Ütlen vaid niipalju, et Kant kärpis oluliselt inimese renessansiajastul valla pääsenud enesekindlust ja upsakust. Ta tõestas selgelt, et inimloomusel on alati piiratud iseloom ja et inimmõistus pole võimeline ratsionaalselt seletama sääraseid nähtusi nagu jumal, universum ja lõpmatus. Need nähtused kuuluvad meile kättesaamatusse transtsendentsesse (mitte segi ajada mõistega “transtsendentaalne”) maailma, millesse võib vaid uskuda.

Suur filosoof suri 1804. aastal. Tema eluloost on teada, et kaugeim koht, kuhu ta elu jooksul reisis, oli Arnsdorfi külake, mis jäi Königsbergist vaid 96 kilomeetri kaugusele. Ütle siis veel, et kaugele ja palju reisimine laiendab silmaringi! Kes rumal on, see jääb rumalaks ka reisides.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)