Uus bussiliin keerulise aja kiuste (1)

Uus bussiliin keerulise aja kiuste

UUS BUSS JA KALLE AUS ON VALMIS STARTIMA: Orissaare firma Kalle Bussid OÜ 19-kohaline Iveco alustab pühapäeval reisijate teenindamist liinil Kuressaare–Tartu–Kuressaare.

Eeloleval pühapäeval kell 13.45 väljub Orissaare ettevõtja Kalle Aus 19-kohalise uue bussiga Iveco Daily oma esimesele Kuressaare–Pärnu–Viljandi–Tartu liinile. Kuressaare ja Tartu vahel on samal marsruudil mitu firmat aastakümneid reisijaid teenindanud, kuid ühel või teisel põhjusel on vedajad kippunud üsna sageli vahetuma.

Kust võttis Orissaare ettevõtja, Kalle Bussid OÜ omanik Kalle Aus praegusel majanduslikult keerulisel ajal hullumeelsena näiva mõtte avada peaaegu poolt Eestit läbiv kommertslik kiirliin. Rohkem kirjutatakse ja räägitakse bussiliinide sulgemisest, kuna neid väidetavalt ei suudeta doteerida.

“Kuressaare–Tartu kommertsliini avamine oli mul juba ammu mõtteis. Kunagi see liin ju toimis. Pärast seda, kui eelmisel vedajal litsents ära võeti, jäigi tükiks ajaks tühi auk.

Juhutööd on vähemaks jäänud ja uue bussiga liini teenindamisel on oma plussid. Reisijatele algpunktist väljumise ja lõpp-punkti saabumise kellaajad sobivad ja nii otsustasin just sellel liinil sõitma hakata,” rääkis Kalle Aus.

Ettevõtja arvates on bussi saabumine kella 11.45-ks Kuressaarde väga sobilik just maainimestele, kuna Saaremaa pealinnast saavad nad kohe lõuna paiku või pärastlõunal oma kodukülla või selle lähedal olevasse peatusse edasi sõita.

Kogemustega väikeettevõtja prognoosib bussi täitumuseks vähemalt 50 protsenti. ja esimene kuu peab näitama, kuidas uus liin või õigemini taasavatud liin uue tegijaga end õigustab.

Kalle Ausile on autojuhi töö 25 aastat leiva lauale toonud

Veerandsaja aasta eest alustas Kalle Aus Saaremaa autobaasis piimaveoautojuhina. Orissaares elava noormehe teenindada olid Ida-Saaremaa majandite farmid.

“Taasloodud Eesti vabariigi ajal ostis tollane Saaremaa liha- ja piimatööstus endale piimaautod ja hakkas ise piima kokku vedama. Autobaasi vedajaid polnud enam tarvis. Läksin siis Tallinna tööd otsima.
4–5 aastat keerasin seal bussirooli. Alguses sõitsin linnaliini, pärast olin tööl kaugliinibussidel. Alustasin Tallinna autobussikoondises ja pärastpoole olin erafirmas. Seal töötades tekkiski mõte, et võiksin endale bussi muretseda ja ise oma peremees olla,” vaatas nüüdne firmajuht ajas tagasi.

Üheksakümnendate lõpus jõudis hakkaja saarlane ideest tegudeni. Kalle Aus vormistas ennast FIE-ks ja ostis 50-kohalise pruugitud (1977) Volvo bussi. Varem Rootsis sõitnud buss oli enne Kalle Ausi kätte jõudmist Eestiski kaks aastat reisijaid vedanud. Pangalaenu Aus ei võtnud. Müüjaga vormistas eraettevõtjana tööd alustanud bussijuht järelmaksugraafiku ja sel moel ei tekitanud tasumine mingeid raskusi.

Esimese tööna hakkas füüsilisest isikust ettevõtja tollaste kalakombinaatide töötajaid tööle ja pärast tööd koju vedama.

“Tol ajal tegutsesid Muhu, Läätsa ja Vätta kalatööstused. Kahjuks läks Muhu kalatööstus pankrotti. Jäin oma rahast ilma. Seda oli umbes 10 000 krooni.

Tulid uued omanikud ja jälle sain seal tööd, aga kordus täpselt

samasugune stsenaarium. Ka Läätsa tööstus läks pankrotti, mis tähendas, et mina jäin 25 000 kroonist ilma. Sel ajal oli see kõva raha. Oli ikka hull aeg küll. Midagi ei andnud teha. Alltöövõtjail tuli suu puhtaks pühkida,” võttis pankrotistunud ettevõtjaile teenust osutanud firmajuht tol ajal juhtunu kokku.
Aja hammasrataste vahele jäänud ettevõtja ei löönud verest välja, piltlikult öeldes püssi põõsasse ei visanud.

Ämma mets läks küttearvete tasumiseks

“Küttearve tuli. Millest maksta? Kalatööstustelt jäi raha saamata. Ämm sai asjast aru ja lubas oma metsast paberipuid teha. Sugulastega koos töötlesime metsa. Minu osa müügist läks küttearvete tasumiseks,” rääkis Kalle Aus. Edasi tuli orissaarlasel uusi kontakte otsida.

“Saingi valdadega kokkuleppele. Aastaid vedasin Orissaare ja Pöide valla õpilasi kooli. Suvel kui õpilaste vedu polnud, sain üsna palju tellimusi ekskursioonideks ja teisteks juhusõitudeks. Eelmisel aastal oli minu suur buss aga Tallinna sadamas kruiisituriste teenindamas,” rääkis bussifirma omanik.

Enam kui kümne aastaga on ettevõtja busse juurde muretsenud. Esimesena soetatud Volvo teenis Kalle Ausi kolm aastat. Praegu on osaühingul neli bussi – üks suur ja kolm pisemat. Neist kõige uuem on poolteiseaastane Iveco, millel kõik vajalikud seadmed reisijatele mugavuste loomiseks, alates konditsioneerist ja lõpetades moodsa kuvariga filmide vaatamiseks.

Veel hiljaaegu tegi Kalle Aus oma 20-kohalise Mercedesega
alltöövõtukorras teenust GO Busile, vedades õpilasi kooli ja koolist koju. “Lõpetasin selle ära, kuna raha liikus minu arvele väga visalt. Tüdisin lihtsalt helistamast. Kui sa ikka korrektselt tehtud töö eest raha lepingujärgselt-õigeaegselt kätte ei saa, siis on targem koostöö lõpetada,” järeldas Kalle Aus.

Saaremaa Orissaare-poolses otsas on Kalle Aus ainus, kellel väike bussiettevõte ja seegi loob firma omanikule kindlustunde, kuna sõiduvahendite küsijaile läheb kaugemalt busside tellimine kallimaks.
Praegu on firmal kolm vanemat bussi, nende hulgas suur täisvarustusega Volvo (konditsioneer ja WC) pakkumisi ootamas.

Firmajuht on veendunud, et kevadel ja suvel neid ka tuleb. Volvo võtab mai alguses Tallinna tee ette, et pealinnas välisturiste sõidutama hakata. Kalle Bussid OÜ on algavaks turismihooajaks lepingud sõlminud kolme Tallinna turismifirmaga. Saaremaaltki on sellele bussile mõned tellimused juba esitatud.

Kruiisilaevad toovad turiste Tallinna septembri lõpuni. Pärast seda kolib ettevõtja Volvo jälle Saaremaale.
Tartu liinile tuleb vahetusmeheks Kalle Taaralinnas elav vend. Suveks palkab ettevõtja bussijuhte juurde.

Välismaareise Kalle Aus heameelega ette ei võta

“Jah, mind on palutud küll, aga ma olen nii riskikartlik, sest kui seal midagi peaks juhtuma, siis läheb bussi tee pealt ära vedamine ja remont väga kalliks. Väikeettevõtjal on lihtsam Eesti piires tegutseda, kuna siin on juba teatud koostöövõrgustik välja kujunenud. Mehed ja telefoninumbrid on teada, helistades võin kindel olla, et saan abi.

Oma tööd saan ka Eestis teha. Tulevikus tahangi oma busse rohkem kaugliinidel rakendada. Olen mõtteid mõlgutanud veel ühe liini avamisest. See on samuti Saaremaaga seotud. Aga praegu on sellest veel vara rääkida,” rääkis Kalle Aus.

Mandrimaa linnadevahelistele teedele ja Saare maakonna suurematele maanteedele bussiettevõtjal pretensioone ei ole. Tänavate korrasoleku kohta Aus kahjuks niimoodi öelda ei saa. Löökaugud võivad kallitele bussidele üsnagi saatuslikuks saada. Üldiselt peavad Läänes valmistatud bussid hästi vastu. Esimesed suuremad detailide vahetused tuleb ära teha pärast 100 000 kilomeetri läbimist.

Turismireisidest juttu tehes tulid tahes-tahtmata kõneaineks noorukite grupid. Tihti muutuvad teismelised ekskursandid ülemeelikuks ja kipuvad siis bussis üleannetusi tegema.

Üldiselt on reisijad ju heatahtlikud ja kui vanemad maainimesed juhtuvad bussijuhi lähedal istuma, siis kipuvad nad vahetevahel päris kentsakaid lugusid rääkima, mis roolikeerajalgi tuju heaks teevad.

Bussi sisenedes öeldakse tere ja maha minnes tänatakse. Vastukaaluks juhtub sedagi, et bussi tahab tulla mõni ilmselgelt purjus inimene. Sellist meest Kalle Aus peale ei luba. “Nad hakkavad kaasreisijaid segama. Midagi ei ole teha, “õllekuuskedest” olen loobunud,” on Kalle Aus taolistel juhtudel kindlalt otsustanud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 235 korda, sh täna 1)