Tõnis Lukas: uus korraldus püüab maakoole päästa (1)

Tõnis Lukas: uus korraldus püüab maakoole päästa

MAAKOOLID JÄÄGU ALLES: Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kutsub Kuressaare heade gümnaasiumide häid juhte mõtlema sellele, et Saaremaal võiks olla ikka mujal ka koole kui ainult Kuressaares.
Peeter Kukk

Haridusuuenduse eesmärk on tugeva põhikooli säilitamine seal, kus see on võimalik, ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Minister peab oluliseks toetada väikesi algkoole, kuid põhikoolis peaks tema hinnangul käima 90–100 last, erandkorras vähemalt 66. Kooliuuendused, ka gümnaasiumi ja põhikooli lahutamine, on tingitud hariduse sisulisest poolest, mitte aga rahanumbrite lugemisest.

Lukas ütles, et kui alg- ja põhikool peab asuma kodu lähedal, siis gümnaasiumi puhul on oluline kvaliteet. “Gümnaasiumi eesmärk on pakkuda noorele valikuid ja kvaliteeti. Seepärast on põhikoolide ja gümnaasiumide eraldi vaatamine hästi oluline,” märkis ta.

Tõnis Lukas, mida arvate sellest, et Saaremaa koolijuhid ei ole siiani vaimustust üles näidanud põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise osas?

Koolijuhtidele tuleb au anda, kui nad mõtlevad oma kooli peale. Koolijuhid, kes on uhked, et neil on kõik kõige paremas korras, teevad head tööd. Mina pean asju aga laiemalt vaatama. Ma arvan, et linnakoolide eesmärk ei tohiks olla maakoole õpilastest tühjaks tõmmata. On täiesti selge, et kui laste arv langeb, püütakse ka linnagümnaasiumidesse saada palju õpilasi.

Kui linnas on kool 1.–12. klassini, siis on täiesti selge, et vanemad, kui nad tahavad, et laps läheks gümnaasiumi edasi, ja kui linnakoolis on kohti – ja tulevikus neid on, sest lapsi jääb vähemaks –, siis hakkavad nad igaks juhuks oma last juba alg- või põhikooli eas viima linna ja koolitee läheb liiga pikaks. See hävitab ka maal põhikoolid.

Ütlete, et toimetulevas põhikoolis peab olema 90–100 last, meil saab maal nii “suuri” põhikoole ühe käe sõrmedel üles lugeda.

Kui põhikoolis on 40–50 õpilast, on omavalitsuse küsimus, kas seda kooli suudetakse pidada. Üleriiklik süsteem ei saa olla selline, mis maksab samamoodi kinni suured ja väikesed koolid.

Kutsuksin siinkohal ka Kuressaare heade gümnaasiumide häid juhte mõtlema sellele, et Saaremaal võiks olla ikka mujal ka koole kui ainult Kuressaares.

Kui palju suudab väike omavalitsus kooli toetada? Meil on pooltes valdades vähem kui 1000 inimest.

Järelikult on siin ka haldusterritoriaalse korralduse küsimus, kuid põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on omamoodi maakoolide päästmise programm, mis linnadele väga ei meeldi. Muidugi ei saa põhikooli, kus on 7., 8., 9. klassis paar-kolm last, riigi poolt toetada, kuid algkool tuleb isegi siis säilitada, kui on paar õpilast klassis.

Kui suur tohib olla gümnaasiumi ja põhikooli taseme vahe? Kas on normaalne, et laps, kes lõpetab väga edukalt maal põhikooli ja tuleb siis linna gümnaasiumi, osutub siin õpitulemustelt päris viletsaks?

Põhikoolide tase on erinev ja gümnaasiumis on natuke teine keskkond. Kui laps on juba mingisse kooli vastu võetud, siis tuleb temaga individuaalselt tegeleda, aidata nii, et ta järje peale saaks. Eestis on üldse koolid erinevas seisus – mõnel koolil pole näiteks olnud aineõpetajaid. Aga ka gümnaasiumide tase on meil kaunis ebaühtlane.

Millal hakkab uut moodi kool päriselt toimima?

See on seaduse erinevate paragrahvide osas erinev. Õppekava peaks rakenduma 2010. aastal, venekeelsete gümnaasiumide eesti keelele üleminek 2015. aastast. Kogu koolivõrgu korraldus, kus on uued koolitusload gümnaasiumidele, rakendub 2012. aasta 1. septembrist.

Ma kutsun kõiki üles mõtlema, kui palju jätkub õpilasi nelja aasta pärast. Ei saa lihtsalt lasta allavoolu minna, vaadata, mis tuleb, nii me mängime oma laste tulevikuga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)