Linnateatri uus tükk: miks Unenägu? (1)

Linnateatri uus tükk: miks Unenägu?

UUS TÜKK: Kaspar Jancis (Postiljon), Lee Trei (kass Viiu), Jörgen Liik (Väike Toom) ja Hannes Prikk (koer Villi).
Elen Pärtel

Saan aru küll, et lugeja ootab vastust küsimusele “KAS?”. Kas tasub linnateatri uuslavastust vaatama minna. Mina pakun vastuseid küsimusele “MIKS?”. Vastavad “Unenäo” autor, lavastaja ja üks peaosalisi.

Aarne Mägi, miks sa selle näidendi kirjutasid?

Ma arvan, et need näidendi teemad on mind ennast millalgi piinanud. Õnneks mitte väga valuliselt. Selle loo kirjutamise juured ulatuvad kuhugi kümne aasta taha. Kummalisel kombel tundus mulle siis, et minu elu on väga korras, et kõik läheb väga kenasti, mul on kogutud mingisuguseid asju, ma olen täiskasvanuks saanud.

Ja kui ma veel vanemaks saan, on mul mingeid asju veel rohkem. Kogu elu hakkas muutuma asju-täis-maailmaks. Tegelikult on see kohutavalt ruineeriv, see hakkab piirama iseeneseks olemist. See näidend on üks väga inimlik lugu, sõltumata sellest, kas vaatajad on väikesed või suured inimesed. Selles näidendis ei ole kohustuslikku moraali, mida loetakse lastele, siin ei ole etteheiteid, mida tehakse täiskasvanutele. Inimesed on sellised, nagu nad on. Olgu siis lapse või täiskasvanuna.

Aare Toikka, miks sa selle näidendi lavastasid?

Kõige lihtsam vastus on see, et sai sõber Mägile lubatud. Kui aga kõik ausalt ära rääkida, siis mingi aeg tagasi sain Aarnelt lugeda ühe tema kirjutatud jutu. See oli selline veidra unenäo-loogikaga kirjutatud lugu. Lugesin ja arvasin, et miks mitte seda lavastada?

See on iseenesest tore lugu ja ma olen neid lastetükke elus ikka teinud ka. Neid on tore teha! Nende üle on alati hea meel.

Kõige õigem oleks lastel seda lavastust vaadata koos vanematega. Jutt on mälust ja mäletamisest ja sellest, mis on elus tähtis. Me teeme laval bändi ja Kaspar Jancise laulud on väga vahvad. Kas ma ise olen täiskasvanuks saanud? Kui võimalik on meie maailmas hinges lapseks jääda või täiskasvanuks saada?

Vahel on mõistlik teha asju, lähtudes täiskasvanute vaatenurgast, vahel on mõistlik meelde tuletada, kuidas see suur ja uhke maailm siis välja nägi, kui sai laps oldud ja tundus, et ise oled tark ja maailm on veel suuremat tarkust täis.

Jörgen Liik, miks sa selles etenduses mängid?

See on minu jaoks väga tore võimalus töötada koos selliste heade näitlejatega, see on hea väljakutse. Väga vinge värk!

Mul on veel palju õppida, aga ma tunnen ennast laval suurte inimeste kõrval juba paremini. Eks esietendusel näeb, mis närv teeb.

Loo mõte on selles, kas on mõtet saada suureks enne suureks kasvamist. Minul seda muret ei ole, hea, kui ma üldse kunagi suureks saan!

Miks ikkagi unenägu? Seda peab ise teatrisse vaatama minema. Ja saab vastuse ka. Küll aga ei pruugi leida vastust küsimustele, miks me lapsena nii kiiresti suureks tahame saada, aga juba suur olles ikka lapsepõlve taga igatseme.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 65 korda, sh täna 1)