Kõne Iffile (4)

Kõne Iffile

 

Täna räägime üleriigiliste talgute mõttest

Olen neid reklaame näinud, mis kutsuvad üles mõtlema. Kui need mõttetalgud toimuvad, siis aetakse seal kindlasti väga palju juttu ja ma loodan, et see ei ole ainult jutt, mis selle päeva tulemus on. Kui ükskõik, milline ümarlaud kokku tuleb, olgu need kas teles või raadios, aetakse ju ka palju juttu, inimestele meeldib rääkida. Eks on ju üksjagu neid, kellele meeldib esineda ja ka iseennast kuulata.

Siiski ma väga loodan, et mõttetalgud toovad mõnesse asja ka selgust. Kui on rasked ajad, tuleb mõelda, kuidas sellest välja tulla, mida teisiti või paremini teha.

Kui tulla möödunudaastase ürituse juurde (prügikorjamine – toim), siis arvan, et ega nende talgute korraldajad ei uskunud üleskutsele sellist vastukaja. Loomulikult tekkis korjatud sodi vedamise ja ladustamisega probleeme, aga selge oli see, et rahvas vajab vaid natukene torkimist ja tehakse ära tohutu töö.

Sõidan palju ringi ja arvan, et pilt ikka muutus tohutult. Loomulikult ei saanud kõik korda, seda sodi ja rägu on veel kõikjal, vanu ehitusmaterjalide hunnikuid, lagunenud tehnikat ja autovrakke on veel palju laiali.

Sellepärast loodan, et mõttetalgud toovad tulemuse. Au neile, kes viitsivad selliseid talguid välja mõelda, sest on ühiskonna tervise pärast mures. Nad tõmbavad teisigi kaasa oma nabast veidi kaugemale vaatama.

Kindlasti on kodanikel ühiskonna asjades võimalik rohkem kaasa rääkida kui seda tehtud on. Meile, vanemale põlvkonnale, avaldab veel mõju ühiskond, kust me tulnud oleme.

Me ei oska ikka veel olla kodanikud, ei oska riigi käest nõuda. Valjemalt esinevad vaid loomakaitsjad, kes võitlevad karusnahkade kasutamise vastu. Nemad lähevad tänavale ja nendega käitutakse karmilt, nagu oleks nad mingisugused paharetid. See näitab seda, et meie ühiskond ei ole veel kodanikukeskne.

Kuula inimene ära, ja siis saab edasi vaadata. Aga protestijaid veetakse politseisse, see tuletab mulle vana aega meelde. Sellise käitumisega riik kodanikuteemat ju väldib.

Kas mõttetalgud just maailmamajanduse või riigi kriisist välja toovad, seda ma ei usu. Tähtis on, et hea idee ei soikuks koridoridesse, siis paari kuu möödudes räägimegi, et oli täiesti mõttetu aktsioon. Seda küll ei tahaks. Ka seda ei tahaks, et seltskonnad, kes kokku tulevad, ei hakka kedagi süüdistama, lahmima ja sõimama, seda on igapäev niigi.

Ka liiga suuri utoopiaid pole vaja, me ei pea mängima Ilfi ja Petrovi, kes kavandasid planeetidevahelist maleklubi. Meie, lapsed, uskusime ka kommunismi tulemisse, aga elu tegi hoopis midagi muud.

See Ansipi lause viie rikkama riigi hulka jõudmisest on täielik utoopia. Selleks, et selle utoopilisusest aru saada, tuleb lihtsalt natuke Euroopas ringi sõita. Meil on Eestis veel sadu talusid, kus pole elektritki!
Ma loodan, et mõttetalgutelt tuleb ideid, mida on võimalik praktikas kohe ka ellu viia ega pea pugema rahapuuduse taha.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 19 korda, sh täna 1)