Saarlane leidis lillepotist eksootilise Hiina põdermardika (12)

Nädalavahetusel leidis üks naisterahvas Saaremaalt lillepoest pärit potist mulla seest tundmatu mardika, mille kindlakstegemisel osalenud rahvusvaheline erialainimeste ring tundis leius ära Hiina põdermardika.

“Igatahes üks väga tähelepanuväärne leid üha globaliseeruvast ja väga seotud maailmast, kus isendid reisivad inimese kaasabil,” ütles leidu uurinud keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi.

Juhukülaline Aasiast

Tema sõnul on põrnikast juhukülaline pärit mõnest Aasia riigist, kust ta eksootiliste taimede toitemullas vastsena Eestisse rändas ning pärast moondumist avastati.

Looduskaitsebioloog rääkis, et mardika määramine nõudis tõsist tööd, kus abiks olid kolleegid Austraaliast, Briti Loodusmuuseumist ja Milano Loodusmuuseumist. “Maailm on väike ja asjatundjad omavahel seotud,” selgitas Talvi.

Praeguseks võib öelda, et leiu näol on tegemist isendiga, kel nimeks Odontolabis cuvera ssp sinensis (ingl k Asian stag beetle), Eestis võiks teda kutsuda Hiina põderpõrnikaks.

“See nimi on praegusel hetkel minu looming, ma ei ole selle perekonna nime kuskilt emakeelsest kirjandusest leidnud,” rääkis Talvi.
Tegu on emase isendiga, kuna isasloomadel on ülalõugadest arenenud suured sarvetaolised moodustised.

Hiina põderpõrnikas on Tõnu Talvi sõnul väga iseloomulik näide ilusa, silmatorkava kehakujuga suure mardikalise elutsüklist, kus enamik elust möödub vastseeas väga spetsiaalses elupaigas (vanas kõdupuidus) ja mardikaid võib kohata vaid lühikese aja vältel.

Meie kliimas ei ole see liik kindlasti võimeline elama, seetõttu ei saa teda nimetada ka võõrliigiks, vaid siia juhuslikult inimese abiga tahtmatult sattunud eksoodiks, selgitas Talvi.

Hiina põderpõrnika isasloom on kuni 6,5 cm pikk, Saaremaale jõudnud emane oli 4 cm pikkune. Eesti suurimad mardikad on nahkjooksik ja ninasarvikpõrnikas, kes mõlemad on kuni 4 cm pikad ja esinevad kohati ka Saaremaal.

2007. aastal leidis Kuressaare lillemüüja nelgipakist troopikast pärit maskpõrnika (Cyclocephala sp), kellest Oma Saar kirjutas esilehel 2007. aasta mais.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 54 korda, sh täna 1)