Linnavolikogus käärib tüli koolide rahastamise pärast (16)

Linnavolikogus käärib tüli koolide rahastamise pärast

KISUB TÜLIKS: Kui Kuressaare linnavolikogus kõrgemaid toone eriti ei võeta siis koolide rahastamise üle võib vaikses volikogus torm tõusta.
Raul Vinni

Kuressaare linnavolikogu hariduskomisjoni juht Piret Pihel tuli eelmisel volikogu istungil välja ettepanekuga, et Kuressaare peaks 1996. aastast kasutuses olevalt ja suuri koole soosivalt rahastamismudelilt minema üle riiklikult väljatöötatud mudelile.

Praegune Kuressaares kasutatav rahastamismudel annab võrreldes riigi väljatöötatud mudeliga Kuressaare gümnaasiumile ja Saaremaa ühisgümnaasiumile aastas vastavalt ligi miljon ja pool miljonit krooni võitu. Hariduskomisjon soovitas moodustada rahastamist analüüsiva töörühma ning komisjoni juht Piret Pihel toonitas, et koolidirektorid peaksid rahastamismudelite töörühmast välja jääma.

Linnavolikogus tähendab selline ettepanek julget väljaütlemist, kuna KG direktor Toomas Takkis on samal ajal ka linnavolikogu esimees ning SÜG-i direktor Viljar Aro volikogu rahanduskomisjoni esimees.

Piheli seljataga on omakorda Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi (KTG) direktor, samuti linnavolinik Ly Kallas, kes ütles ka hariduskomisjonis, et tema koolide seniste rahastamispõhimõtetega nõus ei ole. KTG võidaks riikliku rahastamismudeliga sama palju, kui SÜG kaotaks.

Direktorid ei ole ühel meelel

Suurem vaidlus peeti maha aprilli esimesel teisipäeval toimunud hariduskomisjoni koosolekul, kus osalesid ka abilinnapea Argo Kirss ja suurte koolide direktorid. Pihel ja komisjoni liige Ly Kallas olid seal uue rahastamismudeli kasutuselevõtu poolt juba uuest õppeaastast, Aro ja Takkis püüdsid selgitada, et senine mudel toimib juba 12 aastat ning koolide rahastamise kinnitavad igal aastal kõik koolidirektorid.

Ly Kallas märkis, et tema ei kirjutanud sel aastal kokkuleppele kohe alla, vaid alles seejärel, kui linn oli lubanud, et puudujääv raha antakse KTG-le linna reservfondist, mida ka tehti.

“Seega on meie suured koolid juba 12 aastat olnud rahastamisel paremas olukorras,” ütles Piret Pihel, lisades, et riiklik rahastamismudel on töötatud välja ministeeriumide koostöös ning on pea terve aasta olnud kasutusel enamikus Eesti omavalitsustes.

Komisjonis hääletusele pandud kahest edasisest töövariandist sai enam hääli töörühma moodustamine, mille puhul Pihel märkis, et tema arvates sellist komisjoni vaja ei ole. Teine ettepanek – võtta riiklik rahastamismudel kasutusse uuest õppeaastast – kogus vaid kaks poolthäält.

Päris teravaks kiskus asi eelmisel neljapäeval toimunud volikogu istungil, kus Piret Pihel edastas hariduskomisjoni ettepaneku. Kuna ta tegi seda negatiivse lisaeelarve arutamise kontekstis ajal, mil volikogu esimees palus tema juhitava komisjoni hinnangut eelarvele, katkestas Toomas Takkis Piheli küsimusega, kas viimane saab ikka aru, mida praegu arutatakse.
Viimane pareeris volikogu esimehe vabas vormis märkuse väitega, et tal on kaasettekandeks aega 10 minutit ning teema haakub eelarvega.

Esimehel komisjon koos

Eraldi toonitas Pihel, et komisjon peaks tegutsema linnavalitsuse, mitte linnavolikogu juures. Seepeale teatas Takkis, et tema on vastavate inimestega juba rääkinud ja praktiliselt on ta komisjoni juba moodustanud.

Pihelit toetas ka Kuressaare põhikooli direktor, linnavolinik Jaan Lember, kes ütles, et ebaeetiline oleks, kui volikogu esimees moodustaks komisjoni otseselt teda ja tema juhitavat kooli puudutavates küsimustes.

Volikogu esimees Toomas Takkis ütles esmaspäeval Oma Saarele: “Kuivõrd küsimus toodi volikogusse, siis on see volikogu teema. Komisjoni moodustab oma otsusega volikogu. Koolijuhid osalevad komisjoni töös. Komisjoni koosseisu oleme linnapeaga läbi arutanud.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 33 korda, sh täna 1)