Kunstiõpetus liigub gümnaasiumist välikemmergu seinale

Kunstiõpetus liigub gümnaasiumist välikemmergu seinale

 

Käisin tervisepargis jooksmas. Eelmine päev oli olnud pühapäev, vaba päev, mil inimesed tegelevad kõige meelepärasega, sealhulgas loominguga. Tervisepark pakkus elamuse. Arvate, et sportliku? Seda ka, kuid linnulaulu ja kevadise looduse trumpas seekord üle inimkäte “looming”.

Hariduse ühekülgsus maksab kätte

Erilist fantaasiat oli üles näidatud välikäimla “dekoreerimisel”. Et tervisepark asub Kuressaare gümnaasiumi vahetus läheduses, tekib tahtmatult mõte, et “loomingu” autoriteks on selle kooli õpilased.

Täiskasvanud koolijuhid võiksid tunnistada, et meie haridussüsteem on ammu ajale jalgu jäänud ja pakub noortele väga ühekülgset, konkurentsile ülesehitatud haridust. Noorte loominguliste vajaduste rahuldamata jätmine üldhariduskavas annab koolivälises tegevuses selliseid tagajärgi, nagu praegusel juhul tervisepargis näha võis.

Kunstiõpetus Eesti üldhariduskoolides on marginaalses seisus. Uue haridusreformi kavandajad on ette näinud kunstiõpetuse tundide koomaletõmbamist gümnaasiumiastmes.

Säärane olukord annab noortele õppuritele märku kunsti(õpetuse) ebaolulisusest. Kuidas saame kasvatada kultuurilembelist rahvast, kui me koolides sellele piisavalt ei panusta? Kunstiharidus aitab õpilastel ära tunda, mis on isiklik, iseloomulik ja isegi unikaalne neis endis ja nende töös, aitab neil teadlikuks saada oma individuaalsusest.

Tervisepark hoopis õpilaste kaitse alla

Kunst on personaalse vaatenurga looja nüüdismaailmas. Kunsti õpetamisele tuleb anda eriline koht selleks, et ergutada loovust, mis on iseloomulik inimesele kui liigile. Loovus on meie lootus.

Vajame tasakaalustatumat haridust, kus humanitaar-, reaal-, spordi- ja kunstiharidus on kooli eri astmetel võrdses seisus – sellise õppimisprotsessi käigus kujuneb laste ja noorte intellektuaalne ja emotsionaalne tasakaal efektiivsemalt ja laiemalt.

Eeltoodud seisukohad kunstihariduse kohta on osaline väljavõte avalikust pöördumisest EV haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase poole. Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstnike Liidu juhid.

Suurtes hübriidkoolides kaob õpilase kui isiksuse omavastutus, sest massi on kerge ära kaduda ja õpetaja, kelle ööpäev on ainult 24 tundi pikk, ei jõua iga õpilaseni. Alusetute süüdistuste vältimiseks pakuks Kuressaare gümnaasiumi õpilastele välja idee tervisepark oma kaitse alla võtta. Eriti puhkepäevadel võiks seal patrullida ja osoonilaksu nautida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 15 korda, sh täna 1)