Euroopa on siinsamas

Euroopa on siinsamas

 

Peagi möödub viis aastat päevast, mil Eesti sai täieõiguslikuks Euroopa Liidu liikmeks. Enne liitu astumist toimusid Eesti ühiskonnas elavad diskussioonid liidus olemise plussidest ja miinustest. Kindlasti mäletame kõik veel uhket europropagandabussi, mis vuras läbi kõik külad ning linnad.

Euroskeptikud ei jäänud bussist meetritki maha. Nende missiooniks oli tasakaalustada positiivset propagandat vastuargumentidega. Avatud arutelud aitasid meid kindlasti, kui sedelil risti tegime.

Vastutus ja koostöö

2005. aasta varasügisel toimusid ka europarlamendi valimised. Euroopa Parlament (EP) on üks Euroopa Liidu seitsmest institutsioonist ning ainus, mille liikmed valitakse kõikidest liikmesriikidest otsevalimistel. Kuigi EP mõjuvõim liidu asjade korraldamisel ei ole veel määrava tähtsusega, on tema osakaal järjest tõusnud. See omakorda tähendab riikidest valitavate saadikute tähtsuse tõusu. Tänasel päeval jääb ainult saadikuks olemisest väheseks.

EP järjest suurenev osakaal tähendab suuremat vastutust ja koostöövõimekust. Vaadates meie riigikogus toimuvaid hääletusi ja sisutühje vaidlusi, võiks enamiku meie riigikogu liikmeist saata Euroopa Parlamendi juurde koolitusele.

Kuigi EP-s on 7 erinevat poliitilist fraktsiooni, püütakse enne õigusaktide vastuvõtmist saavutada enamuse konsensus. Järelikult tuleb enne õigusakti hääletamisele panemist ära teha suur eeltöö kõigi osapooltega. Ühe-kahe enamushäälega vastuvõetud õigusakti peetakse läbikukkunuks.

Teravad lahknevused poliitiliste parteide vahel on kadumas. Uued märksõnad on keskkond, energia, turvalisus, hoolivus. Millal jõuame meie oma väikeses riigis niikaugele, et arvestame õigusloomes kõigi osapooltega? Poliitiline palagan ei ole ammu enam moes. Tänapäeva elu korraldamine nõuab asjalikke diskussioone ja koostööd erinevate maailmavaadete vahel.

Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni asendusliikmena jälgin pidevalt, mida teevad Eestist valitud saadikud Brüsselis. Heameelt teeb asjaolu, et Eesti saadikutest on Tunne Kelam kujunenud Brüsseli võimukoridorides arvestatavaks arvamusliidriks. Tunne Kelam on regionaalarengukomisjoni liige, mis suunab 1/3 Euroopa Liidu eelarvest. Komisjoni prioriteediks on soodustada uute liikmesriikide ebaühtlase arengu tasakaalustamist ning arengus mahajäänud piirkondade toetamist. Eesti jaoks on see oluline valdkond, mis aitab ühtlustada meie arengut Euroopas.

Saarlased on eeskujuks

Iga riigi ülesanne on jaotada vahendid põhimõttel, et võimalikult palju vahendeid jõuaks sihtgrupini. Kahjuks on meil lähiajaloost tuua näiteid, kus ametnike segaste reeglite tõttu on kannatajaks osutunud just sihtgrupi liikmed, kellele vahendid on mõeldud.

Segaste õigusaktidega karistatakse meie oma tublisid maaettevõtjaid, kes on tugevaks nurgakiviks kohaliku elu arendamisel. Õnneks on osutunud asjatuks riigimeeste kartused, et rahalised vahendid jäävad kasutamata ideede nappuse tõttu. Saaremaa on näidanud üles head eeskuju Euroopa rahade kasutamise osas ja tehakse seda vägagi asjalikult.

Aasta tagasi saatsime Eurovisioonile laulma naljamehed. Paljudel oli piinlik. Suve algul on tulemas uued valimised Euroopa Parlamenti, kus juba ammu enam nalja ei tehta, vaid järjest tõsisemat tööd. Ehk oleme sel kevadel targemad, jättes poliitikutest naljamehed meid lõbustama, ja saadame Euroopasse tulevikku vaatavad töötegijad.


Milliseid mõtteid tekitab teadmine, et oleme viis aastat Euroopa Liidus?

Kalle Laanet, riigikogu liige:
See viis aastat Euroopa Liidus olemist on andnud meile väga palju uusi kogemusi. Ta on lisanud Eestile rahvusvahelist julgeolekut, sest Venemaa naabruses olekuga oleme üks turvalisuse riske ja liidus olek on meie riske tugevalt maandanud.

Kui võtta majanduslikku poolt, siis oleme nende aastate jooksul saanud Euroopa Liidult palju rahalisi vahendeid, mille suurusjärk hakkab ületama poolt praeguse riigieelarve mahtu.
Eesti riigi kodanikud saavad osaleda Euroopa juhtimises, ma pean silmas europarlamendi saadikuid ja ka neid inimesi, kes töötavad kusagil komisjonis või teatud komisjonide alakomisjonides. See kõik aitab viia Eesti sõna Euroopasse ja tuua Euroopa kogemust meile Eestisse.

Euroskeptikutele ütlen täna seda, et kui neil on välja pakkuda mõni parem liit kellegagi, siis võiks alternatiive arutada. Aga hea on see, et saame arutleda täna igasugu nüansside üle, diskussioonid viivad asju alati ju edasi. Kõik ei saa loomulikult olla kõikide asjade poolt ja kui keegi on vastu, ongi võimalus mõttevahetusi tekitada. Arvan, et ka euroskeptikud on diskussioonide tekitamise mõttes meile vajalikud.

Tiina Luks, Oma Saare peatoimetaja:
Kahtlemata on Euroliidus olemine positiivne. Isiku tasandil on tuntavaim vahest võimalus vabalt reisida, liikuda riigist riiki sirge seljaga ega pea seisma piiripunktides järjekorras, pass näpus, NON EU sildi juures. Kas sellepärast rohkem reisitakse, ei oska öelda, aga ma arvan, et oma mõju on sellel kindlasti.

Ei pea viisat ootama, ei pea tõestama, miks sa pead minema. Samas on reisimine ju igati hariv, annab uusi teadmisi, kes on lähimad naabrid, kes kaugemad ja küllap räägiti Euroliiduga liitumise aegu liikmesriikidest rohkem kui kunagi varem.

Kindlasti on positiivne õigus liikuda vabalt tööjõuturul. Euroliidus olek on andnud suurema võimaluse kõigile, olgu tegemist siis äriajamise, reisimise, õppimise või millegi muuga.

Europarlamendi saadikute tegutsemine on rahva jaoks kahjuks veidi kauge(m) teema. Võib-olla sellepärast, et see ei puuduta otseselt meie igapäevaelu nagu näiteks riigikogu või kohaliku tasandi volikogu otsustused. Aga samas tuleb mõelda sellele, et varem või hiljem mõjutavad kõik europarlamendi otsused ka meie igapäevaelu.

Need ehk tunduvad küll kauged, aga see võib end kätte maksta, kui me pole neile õigel ajal tähelepanu pööranud. Teisest küljest on liikmeks olek toonud meile kaasa palju sekeldusi just bürokraatia näol. Bürokraatiat ei armasta vist keegi peale nende, kes seda ise toodavad. Olen ise olnud riigiametnik, omavalitsusametnik, nüüd töötan erasektoris ja tean, kui suur vahe on otsuste tegemise kiirusel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)