Linna üks vanimaid hooneid lammutati omavoliliselt (32)

Linna üks vanimaid hooneid lammutati omavoliliselt

LINNUSEST JÄRGMINE: Kuressaare vanuselt teise hoone müürid on lõhutud ametnike sõnul kooskõlastuseta.

Omanik otsustas omavoliliselt lammutada aastaid vaidlusobjektiks olnud hoone Pikk tn 44, mille puhul muinsuskaitse on nõudnud renoveerimist. Tegemist oli arvatavasti vanima allesoleva hoonega Kuressaares, millest vanem on vaid linnus ise.

Hoonest, mille otsaviilus oli dateering 16. sajandist, on tänaseks järel vaid esimese korruse seinad. Lammutatud on katus ning üks otsasein ja -viil. Eile askeldasid varemete vahel töömehed, kes maja jäänuseid autodele laadisid.

“Ma ei taha sel teemal rääkida,” ütles Oma Saarele kinnistu omanik Meelis Aaslaid, kui kuulis, mis küsimusega tema poole pöördutakse. Info peale, et muinsuskaitse kavatseb lammutustöö kohta ettekirjutuse teha, ei kostnud Aaslaid midagi.

Ei jõudnud oodata

“Need on omal algatusel alustatud lammutustööd,” ütles Oma Saarele muinsuskaitseameti Saaremaa peainspektor Tõnu Sepp, kelle kinnitusel on tal kavas selle nädala jooksul teha hoone omanikule ka ettekirjutus toimepandud teo kohta.

Juhtunu juures on huvitav tõsiasi see, et aastaid kestnud vaidlus, kus omanik on soovinud maja lammutada ja muinsuskaitse on sellele risti vastu seisnud, oli justkui lõpusirgel. Nimelt tellis omanik hoonele muinsuskaitse eritingimuste koostamise, kuid jõudmata nende valmimist ära oodata, alustas lammutustöid, mida Tõnu Sepp nimetab ebaseaduslikeks.

“Omaniku ainus soov on olnud hoone lammutamine,” sõnas Sepp, lisades, et ka eritingimused oleksid suure tõenäosusega ette näinud hoone osalist konserveerimist.
“See (eritingimused – toim) on alusdokument, kus öeldakse, mida ja kuidas võib teha,” selgitas Sepp, lisades, et taoliste hoonetega ei tohi ilma eritingimuste koostamiseta midagi peale hakata.

Linnavalitsuse ehitusjärelevalve insener Aivo Kesküla tõdes, et nemad lammutustöödeks luba väljastanud ei ole, kuid lisas samas, et hoone lammutati, kuna selle müürid olid varisemisohtlikud ning seda on toonitatud ka varem koostatud ekspertarvamuses.

“Maja seisab üsna kõnnitee kõrval ja lagunenud müürid kujutasid endast ohtu möödakäijatele,” kinnitas Kesküla, nentides samas, et omanik pidanuks otsaviilu mahatõmbamiseks linnavalitsusest siiski loa võtma, mida aga tehtud pole. Ning kahjuks ei oodanud omanik ka ära muinsuskaitse eritingimuste valmimist. Samas tõi Kesküla paralleeli tuletõrje töömailt, kes tuleõnnetuse puhul ei lähe ju erinevaid kooskõlastusi nõutama.

Muinsuskaitseinspektor Tõnu Sepp nõustus, et ekspertarvamuses on kirjeldatud maja ohtlikkust ja räägitud osa varisemisohtlike müürilõikude lammutamisest, kuid kohe kopaga kallaleminemiseks see siiski alust ei anna.

“Luba ei küsitud ei muinsuskaitsest ega linnavalitsusest,” sõnas Sepp. “Samas on ju igal asjal oma kord, kuidas tegevus registreerida ja milliseid lube on vaja.”

Tõnu Sepp ütles, et omavolilise tegevuse eest võib omanikku küll karistada, kuid tagantjärele polevat sellest kasu suurt midagi.

Raul Vinni, Andres Sepp

 


 

Mõisniku linnamaja

Olavi Pesti Saaremaa muuseumist ütles Pikk tn 44 maja kohta, et tegemist on Kuressaares vanuselt teise hoonega linnuse järel. Maja vanusest annab aimu selle seinast leitud raidkivi, millel kirjas aastaarv 1543, mis peaks siis olema hoone ehitusaasta. Maja on tuntud ka kui Pidula koda ehk siis Pidula mõisnike linnamaja. Kunagi on hoones asunud ka merekool ja kaubalaod.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 111 korda, sh täna 1)