Toimetulekutoetus – puuduse leevendamise napp abinõu (1)

Toimetulekutoetus – puuduse leevendamise napp abinõu

 

Märtsi lõpus oli Saare maakonnas töötuna registreeritud 1293 inimest ning paraku ei näita tööpuuduse kasv veel peatumise märke. Töö kaotamine aga tähendab inimesele üsna kindlat puudusse sattumist ning võib suure küsimärgi alla seada tema toimetuleku oma edaspidise eluga. Seepärast paneb Eesti põhiseadus riigile kohustuse anda puudust kannatavale inimesele abi.

Puuduse leevendamiseks kasutavad riik ja kohalikud omavalitsused vastavalt olukorrale erinevaid sotsiaalteenuseid ja -abi. Üks puuduse leevendamise abinõu on toimetulekutoetus, mida makstakse inimestele, kes erinevatel põhjustel pole suutnud endale ja oma perele tööga piisavalt elatusvahendeid hankida.

Veel 1980ndate aastate teisel poolel kulutas keskmine leibkond Eestis eluasemele vaid 2–3 protsenti oma tarbimiskuludest. Koos üleminekuga turusuhetele hakkasid aga kulutused eluasemele kiiresti kasvama ja moodustasid 1990ndate lõpuks juba viiendiku keskmise leibkonna tarbimiskuludest. Peamiselt eluaseme kallinemine tingiski vajaduse sotsiaaltoetuste süsteemi järele. Algul hakati maksma eluasemetoetust, hiljem aga rakendati ühtne toimetulekutoetus, mille maksmisel võetakse arvesse ka eluasemele tehtud kulutusi.

Toimetulekutoetus = toimetulekupiir + eluasemekulud – sissetulekud

Toimetulekutoetust makstakse Eestis alates 1994. aastast. See on riigi abi väikese sissetulekuga peredele, mille maksab välja kohalik omavalitsus põhimõttel, et perede sissetulek pärast igakuiste eluasemekulude maksmist normpinna ulatuses ei jääks alla toimetulekupiiri.

Toimetulekupiiriks nimetatakse rahasummat, mis on inimesele vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. Selle summa suuruse üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab riigikogu igaks aastaks koos riigieelarvega, lähtudes minimaalsetest kuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele inimese esmavajaduste rahuldamiseks.

Iga järgmise pereliikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest. 2008. aastast on kehtiv toimetulekupiir 1000 krooni, perekonna teisele ja järgmistele liikmetele aga 800 krooni.
Toimetulekutoetuse maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus, mille järgi on toetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtiv toimetulekupiir.

Riigieelarvest omavalitsustele toimetulekutoetusteks eraldatud rahast makstakse toetust toimetulekupiiri kindlustamiseks ja alates 1. jaanuarist 2005 ka täiendavat 200 krooni suurust toetust üksikvanemale, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised.

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal (kaasa arvatud ajutiselt eemalviibivad päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased), kelle kuu netosissetulek pärast eluasemega seotud kulude mahaarvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Eluasemekulusid (üür, kommunaalkulud) võetakse arvesse omavalitsuse volikogu kinnitatud normatiivide piires ja valitsuse määratud normpinna (18 m2 üldpinda ühe pereliikme kohta + 15 m2 pere kohta) ulatuses.

Toimetulekutoetuse määrab ja maksab valla- või linnavalitsus jooksvaks kuuks eelmise kuu andmete alusel, tagasiulatuvalt seda eelmiste kuude eest ei määrata.
Toetuse saamiseks tuleb iga kuu 20. kuupäevaks esitada kohalikku omavalitsusse avaldus, kuhu on märgitud perekonna liikmete nimed ja isikukoodid (õppurid peavad esitama kehtiva üliõpilaspileti või koolitõendi).

Avaldusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad alalise eluruumi kasutamise õigust, jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluruumi alalisi kulusid ning üksi elava isiku või pereliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekuid ja nendest mahaarvestatud tulumaksu ja ära makstud elatise suurust.

Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse taotleja pereliikmete kõigi sissetulekutega, kaasa arvatud nende kasutuses või omandis olevat kinnisvara, sõidukeid ja väärtpabereid. Sissetulekute hulka ei arvestata riigi- või kohaliku eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi, puuetega inimeste toetusi (välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus), riigi tagatisel antud õppelaenu ning tööturukoolituses või tööpraktikas osalemise korral makstavat stipendiumi, sõidu- ja majutustoetust.

Sotsiaalhoolekande seadus annab kohalikule omavalitsusele õiguse mitte määrata toimetulekutoetust taotlejale, kelle omandis või kasutuses olev vara tagab talle ja tema perekonnale piisavad elatusvahendid, samuti tööealisele ja töövõimelisele inimesele, kes ei õpi ega tööta ning on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst.

Toimetulekutoetuse raha ülejäägi korral võib valla- või linnavalitsus abivajavatele isikutele maksta täiendavat sotsiaaltoetust või osutada sotsiaalteenuseid omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras. Näiteks võib toimetulekutoetusteks mõeldud raha kasutada paljulapseliste perede lastele töövihikute ja koolitarvete ostmiseks, puudega inimestele ravimite või abivahendite ostmiseks, abivajajatele toitlustusteenuse pakkumiseks.

Enim toimetulekutoetust vallaelaniku kohta maksti mullu Mustjalas

Riigieelarve tasandusfondis kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetusteks ette nähtud raha jaotuse valdade ja linnade vahel kehtestab vabariigi valitsus. Osa riigieelarves toimetulekutoetusteks eraldatud rahast jätab valitsus aasta algul tavaliselt reservi, kust omavalitsused seda vajaduse korral maavalitsuse kaudu taotleda saavad.

Juuresolevast graafikust on näha, et nii rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste kui toetuse saajate hulk Saare maakonnas on alates 1999. aastast pidevalt vähenenud ning peaaegu sama järjekindlalt on vähenenud ka väljamakstud toimetulekutoetuste kogusumma, mis vaid 2005. a kerkis korraks kõrgemale kui eelmisel, 2004. aastal.

Kui 1999. a rahuldasid omavalitsused kokku 13 483 taotlust ja maksid 31 239 pereliikme toimetulekuks kokku 10 243 000 krooni, siis kümme aastat hiljem, 2008. a rahuldati vaid 1450 taotlust ning 483 pereliikme elujärje parandamiseks maksti toetusena välja kokku 2 640 738 krooni.

Kõige arvukamalt on toimetulekutoetust saanud Saaremaa peredes eelkooliealisi lapsi ja õpilasi – 1999. a oli neid toetust saanud pereliikmete hulgas 43,6 protsenti ning mullu 32,1 protsenti. Töötute osakaal toimetulekutoetuse saajate hulgas oli 1999. a 16,3 ja mullu 25,1 protsenti ning veidi üle 9 protsendi moodustasid nii 1999. kui 2008. a kodused.

Vähenenud on töötajate ja pensionäride hulk toimetulekutoetuse saajate hulgas. 1999. a olid 12,2 protsenti toimetulekutoetuse saajatest töötajad, 2008. a aga oli töötajaid toetusesaajate hulgas 6 protsenti. Pensionäre oli toetusesaajate hulgas 10 aastat tagasi 2,5 protsenti, mullu ei ühtegi.
Saare maavalitsuse andmetel maksid maakonna omavalitsused 2008. aastal riiklikku toimetulekutoetust välja kokku 2 640 738 krooni. Kõige rohkem – 1 165 905 krooni – jagas toimetulekuraha Kuressaare linn, üldse aga ei makstud seda mullu Ruhnu vallas.

Kärla vald maksis möödunud aastal toimetulekutoetusteks 293 862, Mustjala 227 669, Kaarma 156 044, Kihelkonna 152 010 ja Muhu 125 403 krooni. Valjala vald maksis toimetulekurahana välja 112 033, Pihtla 100 616, Orissaare 87 001, Lümanda 69 179, Pöide 39 268, Laimjala 36 708, Salme 35 545, Leisi 27 095 ja Torgu vald 12 400 krooni.

Kui ühe elaniku kohta maksti 2008. a Saare maakonnas riiklikku toimetulekutoetust keskmiselt 73 krooni ja 17 senti, siis kõige rohkem – 301 krooni ja 55 senti – ühe vallaelaniku kohta maksis toimetulekutoetust Mustjala. Salme vallas aga tuli toimetulekutoetust ühe elaniku kohta 9,93 krooni ning sentigi ei makstud seda Ruhnus.

Üle maakonna keskmise ulatusid väljamakstud toimetulekutoetused ühe elaniku kohta mullu veel Kihelkonna (176,76 kr), Kärla (169,96 kr), Torgu (101,27 kr), Lümanda (78,79 kr) ja Valjala (78,79 kr) vallas ning Kuressaare linnas (77,33 kr). Alla maakonna keskmise jäid toimetulekutoetuse väljamaksed lisaks Salmele ja Ruhnule ka Pihtla (70,07 kr), Muhu (65,18 kr), Laimjala (47,8 kr), Orissaare (42,86 kr), Pöide (42,09 kr), Kaarma (35,57 kr), Leisi (12,52 kr) vallas.

Tänavuseks on valitsus Saare maakonna omavalitsustele toimetulekutoetusteks eraldanud kokku 1 992 000 krooni. Kõige suurema osa – 868 000 krooni – saab sellest umbes 15 000 elanikuga Kuressaare linn, 260 000 krooni on ette nähtud vaid 755 elanikuga Mustjala ja 185 000 krooni 1729 elanikuga Kärla vallale.

Valjala vald saab toimetulekutoetusteks tänavu 134 000, Kaarma 124 000 ja Kihelkonna vald 105 000 krooni, Muhu vald aga 82 000, Pihtla 71 000, Laimjala 44 000, Orissaare 41 000 ja Lümanda vald 39 000 krooni. Vaid 15 000 krooni on toimetulekutoetusteks eraldatud 1249 elanikuga Salme vallale, 351 elanikuga Torgu saab jagada 13 000 ning 933 elanikuga Pöide 11 000 krooni. Toimetulekutoetuse eraldiseta jäid tänavu Leisi ja Ruhnu vald.

Heldemat toetust ei luba liiga madal toimetulekupiir

Erinevate uuringute andmetel on kõige sagedasemad toimetulekutoetuse saajad töötute pered ja lastega pered. Kuigi toimetulekutoetus on mõeldud abirahaks ajutiselt hätta sattunud peredele kuni nende majandusliku olukorra paranemiseni, saab suur hulk peresid pidevalt toetust juba 5–10 aastat järjest, kuna ei ole suutnud oma olukorda parandada.

Seaduse järgi tuleb toimetulekupiiri kehtestamisel lähtuda minimaalsetest tarbimiskuludest inimese esmavajaduste rahuldamiseks (toit, riietus, jalanõud ning muud esmatarbekaubad ja teenused), paraku ei kata riigikogu kehtestatud toimetulekupiir isegi minimaalse toidukorvi maksumust.

Statistikaameti andmeil oli 30 päeva arvestuslik elatusmiinimum 2007. aastal Eestis 2341 krooni ja minimaalse toidukorvi maksumus 1031 krooni kuus. Samal ajal kehtinud 900-kroonine toimetulekupiir ei katnud seega isegi üksi elava inimese või perekonna esimese liikme minimaalse toidukorvi maksumust, rääkimata siis muudest hädavajalikest kulutustest.

Parem ei ole olukord ka täna, sest kuigi 2008. aastast kehtib pere esimesele liikmele 1000-kroonine ja järgmistele 800-kroonine toimetulekupiir, on ka minimaalse toidukorvi maksumus toiduainete kallinemise tõttu kõrgem (selle täpset maksumust 2008. a ei ole statistikaamet veel avaldanud).

Euroopa sotsiaalharta järgi loetakse puudust kannatavaks isik, kelle rahalised vahendid ei taga talle riigi poolt kindlaksmääratud elatusmiinimumi (inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tal säilitada ja taastada tööjõudu – sisaldab minimaalse toidukorvi ning esmaste tööstuskaupade ja teenuste maksumust).

Vastates 15. septembril 2008 rahvaliitlastest riigikogu liikmete arupärimisele Euroopa sotsiaalharta täitmise kohta, teatas peaminister Andrus Ansip muuhulgas, et “kavas on tõsta ka edaspidi toimetulekupiiri selliselt, et inimestele oleksid tagatud minimaalsed elatusvahendid toidule ning muudele kaupadele ja teenustele.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)