Sõrves kaevati välja 11 ohtlikku suurt miini (2)

Sõrves kaevati välja 11 ohtlikku suurt miini

 

Sõrves asuva ajalootoa kõrval toimuvate elektrikaabli trassi kaevamiste käigus tuli kopa alt kolme päeva jooksul päevavalgele 11 viimase maailmasõja aegset Saksa miinipilduja 120 mm miini. Demineerijad tegid miinid kahjutuks, ükski inimhing viga ei saanud.

Lääne-Eesti pommigrupi juhataja Janek Sõnum rääkis, et suured, 120 mm Saksa päritolu miinipilduja miinid ei ole demineerijate jaoks päris igapäevased, väga sageli neid välja ei tule.

Ohuallikale kõige lähemal olnud ekskavaatorijuht Erki Keskküla, kes miinid välja kaevas, ütles Kanal 2 “Reporterile”, et Sõrves ikka juhtub miine ette tulema ning kopa ees näeb neid küllaltki palju. “Eks natuke kõhe tunne oli,” tunnistas Keskküla.

Neljapäeval kaevas kopajuht välja viis miini ning kaevatud kraavist paistis veel ühe miini külg. Selle peale kaevetööd peatati ning Pärnust kutsutud demineerijad tegid miinid kahjutuks.
Järgmisel hommikul enne tööde algust kontrolliti kaevatav maapind metalliotsijaga üle ja ei leitud enam midagi ohtlikku, aga kui ekskavaator kaevama hakkas, tuli taas lõhkekehi päevavalgele.

“Lahingumoonaga on see eripära, et mida vanemaks see läheb, ära roostetab, seda ohtlikumaks muutub,” rääkis Janek Sõnum. Ta selgitas, et lõhkekehade sütikute juures on ülitundlik lõhkeaine, mis võib isegi liigutamisel lahingumoona plahvatama panna.

“Moonasid on niivõrd palju erinevaid, et selle, kas konkreetne lõhkekeha on transporditav või mitte, saab kindlaks teha ainult demineerija,” rõhutas Sõnum. Nüüd Sõrvest leitud miinid olid väga ohtlikud, kuid antud juhul otsustati, et lähedal asuva ajalootoa tõttu ei hakata lõhkekehi kohapeal hävitama, vaid transporditi need väga ettevaatlikult hävituskohta.

“Kõik lahingumoon on ohtlik,” rõhutas Sõnum. “Inimese jaoks ohutut lahingumoona ei ole olemas.” Demineerijaid teeb tähelepanelikuks asjaolu, et Sõrves käiakse üha aktiivsemalt sõjast maha jäänud kraami otsimas. “Me ei keela neil käia ja otsida, aga oluline on, et inimesed teataksid meile, kui lõhkekehi leiavad,” rääkis Sõnum. “Sageli jäetakse leitud lõhkekehad metsa ja kui inimesed sügisel metsas seenel käivad, leiavad need.”

Pommigrupi juhataja sõnul on demineerijad sel aastal Saaremaal käinud juba 19 korda. Eelmisel aastal oli demineerijatele Saaremaalt 122 väljakutset. Seda on nii palju, et nii mõnigi kord ei jõudnud Pärnust tulnud demineerijad veel saarelt lahkudagi, kui tuli juba uus väljakutse. Lõhkeainet sisaldavat lahingumoona loeti aasta jooksul kokku 92 eset.


Kevad on aeg, mil eriti põllutööde, aga ka muu kaevamise käigus tuleb välja kõige rohkem vana lahingumoona. Päästeamet paneb inimestele südamele, et kevadistel põllutöödel maa peale tulevatest lõhkekehadest tuleks kohe teada anda hädaabi lühinumbril 112.

Mingil juhul ei tohi lõhkekehasid liigutada ega ise kuhugi transportida. Leiukoht tuleb märgistada ja teavitada ohust läheduses viibivaid inimesi.
Janek Sõnum ütles, et kindlasti ei maksa inimesel karta, et pärast päästjate teavitamist peab ta leiu juures tundide kaupa istuma ja ootama. “Kui inimene ei saa juures olla, saab ta koha ära märgistada ja siis lepime kokku, kuidas meie selle üles leiame.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)