Üleilmne finantskriis: Kriisi võimalikud tagajärjed

Üleilmne finantskriis: Kriisi võimalikud tagajärjed

 

Millises riigis on suurem risk, et majandusraskused toovad kaasa poliitilise ebastabiilsuse ja provotseerivad ühiskondlikke rahutusi.

Ülemaailmne majanduskriis on juba põhjustanud raskeid sotsiaalseid tagajärgi – paljudes riikides on tööpuudus järsult kasvanud. Analüütikud on aga seisukohal, et kriisi poliitiliste tagajärgede ilmnemine on aeglasem ja võtab veel aega.

Seni on tänavarahutuste tagajärjel kukkunud vaid kaks demokraatlikult valitud valitsust – Islandis ja Lätis. Kuid pole välistatud, et kui majanduslik olukord jätkuvalt halveneb, tuleb valitsuste vahetusi ja isegi poliitilise režiimi muutusi veelgi ning need ei pea olema ilmtingimata vägivaldse loomuga.

Briti majandusajakirja The Economist tütarkompanii Economist Inetelligence Unit hindas poliitilise ebastabiilsuse tekke võimalusi maailma riikides. Aluseks võeti nende riikide majanduslikud näitajad ja sotsiaalajaloolised faktorid – sissetulekute tase, varanduslik ebavõrdsus, korruptsiooni tase, riigi ajalugu, ühiskonna etniline koosseis, vähemuste olukord, usaldus institutsioonide vastu, suhted naaberriikidega jne.

Kõigi nende näitajate alusel pandi riigile hinne kümne palli skaalal. Mida kõrgem hinne, seda suurem on poliitilise ebastabiilsuse ja ühiskondlike rahutuste tekke võimalus.
Selgus, et käesoleval aastal on üle kogu maailma kõrge või väga kõrge riskiga ühtekokku 95 riiki. (Võrdluseks olgu toodud, et maailma suurimal organisatsioonil ÜRO-l on 192 liiget.)

Kõige kõrgem on poliitilise ebastabiilsuse tekke risk Zimbabwes (8,8 palli) ning paljudes teistes Aafrika ja Aasia riikides. Madalaim on see Norras (1,2), Taanis (2,2), Kanadas (2,8), Rootsis ja Soomes (mõlemas 3,2).

Eesti kuulub The Economisti analüütikute arvates kõrge riskiga riikide hulka: poliitilise ebastabiilsuse tekkimise riski hinnati meil 6,7 palliga.
Samasuguse hinde said Läti, Eritrea, Gambia ja Guyana.
Meie idanaabri Venemaa riski hinnati 6,5, Leedu oma aga 6,1 palliga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 14 korda, sh täna 1)