Pressiülevaade: Diktaator Kim Jong-il ajas suurriigid tülli

Pressiülevaade: Diktaator Kim Jong-il ajas suurriigid tülli

 

Põhja-Korea raketikatsetus kutsus esile tuliseid vaidlusi kogu maailmas ja tekitas suurriikide vahel erimeelsusi: nimelt blokeerisid Venemaa ja Hiina sündmuse arutelu ÜRO julgeolekunõukogus. Vastuolulise reaktsiooni tekitas ajakirjanduses ka president Barack Obama üleskutse keelata tuumarelv. Põhjus on selles, et säärane mõtteavaldus tehti ajal, mil Põhja-Korea ja Iraan üritavad endale tuumarelva soetada.

Hispaania suurim päevaleht El Pais kirjutas artiklis “P’yŏngyangi UFO” (El ovni de Pyongyang), et ametliku versiooni järgi olevat Põhja-Korea totalitaarne režiim eelmisel pühapäeval taevaruumi lennutanud kosmilise aparaadi – sidesatelliidi.

Läänes aga kardetakse, et tegemist oli järjekordse raketikatsetusega sõjalistel eesmärkidel. Nn Põhja-Korea UFO lendas üle Jaapani ja kukkus Vaiksesse ookeani, mis annab aluse oletusteks, et Kim Jong-ili riik võib peagi valmistada tuumalõhkepeaga lennuaparaadi, mille lennukaugus ulatub USA territooriumini.

Leht jätkas: see lennutamine tekitas suurriikide vahel tõsiseid erimeelsusi – kui USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa soovisid P’yŏngyangi tegevust hukka mõista, blokeerisid Hiina ja Venemaa ÜRO julgeolekunõukogus küsimuse arutelu.

Obama administratsiooni katse suruda ÜRO julgeolekunõukogus läbi dokument, mis oleks Põhja-Korea raketikatsetuse hukka mõistnud, põrkus Hiina ja Venemaa vastuseisule, kirjutas Itaalia vasaktsentristlik ajaleht La Stampa artiklis “Põhja-Korea: ei miskit üksmeelt ÜRO-s” (Corea del Nord: niente accordo all’Onu).

Leht teadis väita, et USA riigisekretär Hillary Clinton arutas resolutsiooni teksti telefoni teel oma Venemaa, Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea kolleegidega. Julgeolekunõukogu eelmiste resolutsioonide alusel pani teksti kokku USA esindaja ÜRO-s Susan Rice. Kõigest hoolimata blokeerisid Moskva ja Peking selle heakskiidu.

ÜRO Hiina esindaja Wang Guangya ütles Itaalia ajalehele, et Põhja-Korea katsetas raketti ilma mürsupeata, mistõttu toimunu ei väärivat hukkamõistu. Tagajärjeks oli, et Hillary Clinton pidi president Obamale ette kandma, et tal mitte ainult ei õnnestunud kokkulepet saavutada resolutsiooni teksti osas, vaid ka ajakirjandusele mõeldud pressiteate sisus.

“Seega võib oletada,” kirjutas ajaleht, “et USA on nüüd täbaras olukorras, sest vaid nädal tagasi Londonis G-20 kohtumise ajal lubasid nii Dmitri Medvedev kui ka Hiina liider Hu Jintao president Obamat toetada, kui P’yŏngyang raketikatsetuse tõepoolest läbi viib.”

Samas tõi La Stampa ära veel ühe ootamatu uudise Kaug-Idast: nimelt viitas leht jaapani spetsialistidele, kelle väitel ei lõppenud Põhja-Korea raketikatsetud ebaõnnestumisega, nagu oli väitnud Pentagon. Vastupidi, Jaapani ja Lõuna-Korea eriteenistuste andmetel lendas rakett Taepodong II seekord 3500 kilomeetri kaugusele, kusjuures selle esimese katsetuse ajal 1998. aastal oli lennu pikkus vaid 1700 km.

“Praeguse katsetuse eesmärgiks oli Taepodong II lennukauguse suurendamine. Tegemist oli kontinentidevahelise raketi katsetusega, mida osavalt varjati, nimetades seda sidesatelliidiks… Seepärast võibki öelda, et sõjalisest aspektist pole see katsetus sugugi läbikukkumine,” teatas Itaalia lehele Jaapani luureteenistuse esindaja.

Ameerika uue presidendi initsiatiive tuumadesarmeerimise valdkonnas käsitles ühes oma analüütilise iseloomuga juhtkirjas Ameerika majandusväljaanne The Wall Street Journal. Ajalehe toimetuse suhtumine president Obama ettepanekutesse ilmneb juba artikli pealkirjast “Tuumaillusionist” (The Nuclear Illusionist).

Leht on seisukohal, et Obama Prahas peetud kõne näitab, et Valge Maja praegusel peremehel puudub igasugune reaalsustaju: on ju absurdne kutsuda üles tuumarelva keelustama ajal, mil Põhja-Korea ja Iraan on teinud väljakutsuva sammu selle relva levikuks.

“Tuumaohu vastukaaluks pakkus Obama vaid uusi rahvusvahelisi kokkuleppeid, mida täna juba ignoreeritakse, kuid ka oma kõlbelist autoriteeti,” kirjutas väljaanne, andes mõista, et P’yŏngyangi ja Teherani jaoks on need vaid tühjad sõnad.

“Igasugused tõsised katsed tuumarelva levikut tõkestada peaksid algama Põhja-Koreast ja Iraanist. Kui neid riike ei õnnestu korrale kutsuda, jõuab kogu maailm järeldusele, et tuumarelva efektiivne keelustamine pole üldse võimalik, ja võib juhtuda, et seda pommi soovib endale soetada iga suurem riik,” on ajaleht veendunud.

Moskva reageeris president Obama väljakäidud visioonile tuumavabast maailmast vägagi vaoshoitult, teatas Saksa ajaleht Die Welt (Russland schweigt zu Obamas Abrüstungvision). Nende sõnade tõestuseks analüüsis väljaanne Moskva ja Peterburi viimaste päevade ajalehti: neis pole Obama uuest kontseptsioonist sõnagi või kui on, siis on sellest kirjutatud ülimalt tagasihoidlikult kuskil tagumistel lehekülgedel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 15 korda, sh täna 1)