Pärandvara on ka kohustus (1)

Meeles tuleb pidada, et pärandvara ei tähenda ainult õigusi (kinnistutele, korteritele, autodele jne), vaid sellega kaasnevad ka kohustused (laenud jms). Selline uus kord kehtib nende isikute pärandvara kohta, kes on surnud pärast 1. jaanuari 2009. Enne 1. jaanuari 2009. surnud isikute kohta kehtib sellel ajal kehtinud pärimisõigus, kui inimene suri.

Kellel on õigus pärida?

Pärima on õigustatud kõigepealt kõik need, kellega lahkunu on sõlminud pärimislepingu (sina pärid siis, kui sa teed seda, teist ja kolmandat…); seejärel need, kelle kasuks on tehtud testament; ja kui ei ole testamenti ega pärimislepingut, toimub pärimine seaduse järgi.

Pärimismenetluse algatamise õigus on pärijal, pärija võlausaldajatel ning teistel pärandvara suhtes õigusi omavatel isikutel. Pärimismenetlus on sarnane nii testamendi-, pärimislepingu kui ka seadusjärgse pärimise puhul. Kõigil kolmel juhul tuleb pärimise vormistamiseks pöörduda notari poole. Pärija esitab pärimisavalduse, mis koostatakse notaribüroos pärija esitatud andmete põhjal ja mille notar tõestab.

Seadusjärgne pärimine

See toimub kolmes järjekorras tingimusel, et eelnevas järjekorras pärijad puuduvad. Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses sätestatud sugulased. Esimese järjekorra pärijad on lahkunu alanejad sugulased (lapsed, lapselapsed ja…). Abikaasa pärib alanejate sugulastega võrdsetes osades, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandvarast.

Juhul kui pärandajal alanejaid sugulasi pole, on pärijateks teise järjekorra pärijad ehk pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Juhul kui lahkunu vanemad on surnud, astuvad kadunud vanema asemele tema lapsed (lahkunu õed, vennad, s.h poolõed ja poolvennad). Teise ringi pärijate kõrval pärib abikaasa mitte vähem kui poole pärandvarast.

Juhul kui puuduvad ka teise järjekorra pärijad, on pärijateks kolmanda järjekorra pärijad – lahkunu vanavanemad ja nende alanejad sugulased, juhul kui vanavanemad puuduvad. Kui lahkunul on abikaasa ja puuduvad esimese ja teise järjekorra pärijad, on abikaasal õigus pärida kogu pärandvara.

Reegel on: kui elus on esimesse järjekorda kuuluv pärija, ei saa teises ega kolmandas järjekorras olevad isikud midagi. Pärijate puudumise korral on seadusjärgseks pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus.

Uue pärimisseaduse järgi ei ole üleelanud abikaasal pärimisõigust, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude. Uus pärimisseadus on loonud ka kaitse üle-elanud abikaasale, kellel on õigus nõuda ühises kodus elamise õiguse säilitamist.

Sundosa

Testamendi puhul tuleb arvestada sundosa pärimisega, kuna juhul kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud.

Sundosa on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Sundosa saajal on võlaõiguslik nõue pärijate vastu.

Ühisvara ja lahusvara

Palju on arusaamatusi abikaasade ühis- ja lahusvaraga. Tavaarusaam on see, et kelle nimel, selle oma. Tegelikkuses on asjad veidi teisiti. Vahet tuleb teha, millal ja kuidas on asi omandatud. Enne abiellumist omandatud, samuti abielu kestel kinke, omandireformi käigus või pärimise teel saadud vara ning abikaasa isiklikud tarbeesemed on kummagi abikaasa lahusvara.

Abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühisvara, sõltumata sellest, kelle nimele see on registreeritud või kelle nimel see on ostetud ning reeglina loetakse ühisvara jagamisel abikaasade osad võrdseks. Ühisvara hulka kuuluvat vara saavad abikaasad ainult koos müüa, kinkida või koormata piiratud asjaõigustega (hüpoteek, servituudid jne).

Kohus võib abikaasade ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale kalduda. Võimaliku vaidluse korral, tuleb pöörduda kohtusse.
Abikaasadel on võimalik abielu kestel soetatud ühisvara ära jagada ka ilma kohtusse pöördumata.

Abikaasad võivad notariaalselt tõestatud lepinguga kindlaks määrata, milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara, milline lahusvara ning milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb abikaasa lahusvaraks, milline mitte.

Gerda Pitk
Kuressaare notar

(Algus 14. märtsi Oma Saares)

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 193 korda, sh täna 1)