Oskar Põldemaa viis elu

Oskar Põldemaa viis elu

NOOR MEREMEES: See foto Oskar Põldemaast on tehtud 13. aprillil 1935 Orissaares.

Paljud kuressaarlased mäletavad linnatänavail liikumas pikka tugeva kondiga veidi vimmas vanahärrat, kes armastas kübarat kanda ja jagas meeleldi oma ulmelisi mõtteid saarlaste muinaskultuurist. Kes vanahärraga pikemalt jutule sai, kuulis ka värvikaid mälestusi tema keerulisest eluteest, mida ta avaldas ka ajalehes Oma Saar (“Saatusest juhituna” – nr 103, 12.09.1998). See mees oli Oskar-Adolf Põldemaa (1919–2005), kelle elulugu paistab arhiividokumentide valguses veel palju keerulisem ja vastuolulisem. Neil päevil möödub tema sünnist 90 aastat.

Esimene: Valjala talupoisist meremeheks

Oskar Põldemaa sündis 14. aprillil 1919 Valjala kihelkonnas Koksi külas Otsa talus. Tema isa Kaarel Põldemaa (1869–1937) oli oma keskmise suurusega talu Kogula mõisalt ostnud 1885. aastal.

Kaarli noorem vend Jaan Põldemaa (1890–1937?) lõpetas Kuressaare Linnakooli ja töötas postiametnikuna. Alates 1917. aastast sai temast silmapaistev bolševistlik tegelane, muuhulgas Eesti Töörahva Kommuuni asjaajaja. Aastail 1924–33 töötas ta Novosibirskis ilmunud VK(b)P Siberi Büroo Eesti sektsiooni häälekandja Siberi Teataja (alates 1930. a Kommunaar) vastutava toimetajana ning hukkus stalinlike repressioonide ohvrina.

Vanem vend Kaarel Põldemaa abiellus 1915. aastal Julia-Aline Mõistlikuga (1890–1975). Oskar oli nende pere esiklaps; seitsmest nooremast vennast kolm suri lapseeas. Saanud alghariduse Koksi külakoolis ja Sassi algkoolis, siirdus ta 1934. aastal paljude Saaremaa noormeeste eeskujul merele.

Esimene töökoht oli Oskaril laevapoisina Gustav Sergo aurikul Hansi, seejärel teenis ta madrusena laevadel Aegna, Juku ja Marta. Meretöö peale pani noor Oskar Adolf suuremaidki lootusi: enne sõda tulnud ta koju ning tahtnud talukohta maha müüa, et osta laev, mis peret toitnuks. Kuid külamehed astusid vahele ja 1939. aasta septembris sai pettunud noormehest Tallinna sadama tööline.

Enese väitel jõudis Oskar Põldemaa vahepeal (1936–38) vabariiklaste poolel võideldes osa võtta Hispaania kodusõjast ja seal haavatagi saada ning õppida Inglismaal Leedsi mereväekoolis allveelaeva mehaanikuks (1938–39), kuid tema tormilist fantaasialendu arvestades ei pruugi see tõsi olla. Ainus sellekohane dokument, mida seni näinud olen, on vend Ilmarile 16.03.1938 Portugalist Oporto sadamast saadetud postkaart tekstiga “Sain Hispaanlaste käest peksa”…

1939. aastal abiellus noor meremees Viljandist Tallinna tööle tulnud neiu Valentinaga. Nende väga lühikeseks jäänud kooselu katkestas sõda ning põgus taaskohtumine toimus alles üle poole sajandi hiljem.
21. juunil 1940 mobiliseeriti O. Põldemaa Punaarmeesse ja määrati teenima laevastiku õppekomandosse. Oktoobris asus ta õppima Tondi sõjakoolis, mis 1941. aasta juuli algul evakueeriti Altai kraisse Slav-gorodi lähistele.

Teine: Nõukogude sõjaväeluuraja

Kaugel Siberis asunud jalaväekooli lõpetas Oskar Põldemaa 6. jaanuaril 1942 nooremleitnandina. Ta määrati teenima 7. Eesti laskurdiviisi 27. polgu rühmakomandörina.
20. juulil määrati ta diviisi eriülesannetega väeosa koosseisu, kust suunati järgmise aasta veebruaris väljaõppele Ivanovos paiknenud luurekooli nr 37.
Noor ohvitser tundis uhkust, et selle suunamise sai ta Moskvas isiklikult Nikolai Karotammelt1). Lõpetanud luurekooli juunis 1943, asus ta tööle samas dislotseerunud erisalga instruktorina. Selle ametikohaga kaasnes ÜK(b)P liikmeks astumine 16. juunil 1943.

Augustis 1943 kutsuti Põldemaa taas Moskvasse, kus Eesti Partisaniliikumise Staabi ülem N. Karotamm määras ta eestlastest koosnenud seitsmeliikmelise luurerühma koosseisu, ülesandeks Eesti alal diversioonide korraldamine ja luureandmete kogumine.

Hästivarustatud gruppi kuulusid peale Põldemaa Rudolf Prääts (komandör), Avo Kalle (radist), Aksel Prääts, Agu Taniste, Kokarev ja Lumi. Moskvast startinud lennuk heitis langevarjurid alla veidi pärast 16./17. augusti südaööd ja nad maandusid Eesti kaguosa servas suure Laura küla piirkonnas.

Oskar Põldemaa kaks aastat hiljem Smerš’i2) uurijale antud tunnistuse kohaselt olevat Saksa sõjaväelaste ahelik neile peaaegu kohe peale sattunud. Puhkenud tulevahetuses said surma Lumi ja R. Prääts.
Kalle, Põldemaa ja Taniste võeti kinni ning viidi Tartusse; Aksel Prääts olevat tabatud kahe nädala pärast. Võimatu on otsustada, kes kui vaprat vastupanu osutas; Põldemaal olevat igatahes relv kinni kiilunud…

Kolmas: Abwehr’i3) rühmaülema asetäitja

Vahistatud Nõukogude diversandid anti nagu paljud nende “kolleegidki” (1943. aasta esimesel poolel oli ainuüksi Karotamme staap visanud Eestis alla vähemalt viis langevarjurite gruppi, mille liikmeist jäi tabamata vaid mõni üksik) üle Saksa sõjaväe vastuluuregrupile Abwehrgruppe-326 (AG-326).

See oli loodud Saksa 207. julgestusdiviisi ja Põhjarinde tagalaülema käsundusalas 1943. aasta varakevadel ja paigutatud Tartusse, ülesandeks võitlus Nõukogude parašütistide ja partisanidega, vastast desinformeerivad raadiomängud, agentide ja usaldusisikute värbamine jms. Isikkoosseisus oli 30 inimese ringis, sh seitse radisti ja neli nn agent-tuvastajat.

Oskar Põldemaa ülekuulamised kestsid ligi poolteist kuud, esialgu viis neid läbi üks grupi juhtivaid ohvitsere, kogenud luuraja Sonderführer Werner Redlich, kes valdas puhtalt ka eesti keelt. 27. septembril vabastati Põldemaa vanglast ja pandi mitmesuguseid abitöid tegema.

Ilmselt usalduseproovina saadeti ta oktoobri lõpus koos Agu Tanistega demineerimistöödele, kus viimane sai haavata. Põldemaal läks paremini: pärast kolmenädalast puhkust arvati ta AG-326 koosseisu, esialgu ilmselt tuvastusagendina, varjunimeks “Meremees”.

Olavi Pesti
Järgneb nädala pärast


1)Nikolai Karotamm (1901–1969) – 1944–1950 Eestimaa kommunistliku partei juht.
2)Smerš – Nõukogude Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi sõjalise luurega tegelenud allüksus; moodustati 1943, likvideeriti 1946. Termin tuleb venekeelsest sõnaühendist Smert špionam! (Surm spioonidele); kõlaliselt sarnaneb aga venekeelse sõnaga smertš (tornaado, keeristorm).
3)Abwehr (sks k kaitse) – Saksa armee juhtkonnale allunud sõjaväe- ja vastuluure organisatsioon; tegutses aastail 1921–1944.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 187 korda, sh täna 1)