Kuressaarest Karja, Karjast Muhusse ja Muhust Pöidele (2)

Kuressaarest Karja, Karjast Muhusse ja Muhust Pöidele

TÄNA SAATE RATSUTADA: Tihuse hobuturismitalu peremees Martin Kivisoo kutsub külalisi ratsutama. Helerin Salu on üks hobusetaltsutajaist.

Kuidas Saare- ja Muhumaal ettevõtlust edendatakse? Oma silm on kuningas – läki kaema! Saarte koostöökogu initsiatiivil ja Leader-programmi toel saab huvireis teoks paastukuu kahel viimasel päeval.

Veerandsajaliikmeline õpihimuline reisiseltskond stardib Metra firma bussiga Elektrumi ärimaja eest Kuivastu suunas. Suurelt peamagistraalilt keerab omnibuss peatselt Leisi poole. Esimene peatus on ette nähtud Karjas. Külajutu ajamiseks bussis mahti ei anta. Koostöökogu nõustaja Sulvi Munk võtab kohe piltlikult öeldes härjal sarvist.

Tutvustab kõigepealt koolitajaid. Õigemini räägivad esimesele pingile istuma sättinud mehed endast ise. Marek Mekk Valgast ja Margus Timmo Põlvast on kogenud majanduserialade õpetajad ja maaelu edendajad. Saarlastega saavutavad nad kohe klapi. Loosi tahtel valitakse välja paarid, kes peavad omavahel hoobilt majanduslikku koostööd arendama hakkama.

Lehemees tiritakse ka kaasa, kuigi teen ettevaatliku katse kõrvale jääda, öeldes, et pean ju kõike erkudes värvides kirjeldama. Kui ise osalen, jääb ehk mõni asi tähele panemata.

Ei midagi, loosiõnn naeratabki esimesena Oma Saare ajakirjanikule ja käsitöömeistrite ühenduse KadakMari esindajale. Kuidas saame koostööd teha? “Reklaam!” hõikan esimese asja välja. Ja nii see ongi. Ajaleht saab saarlastest käsitöömeistrite imekauneid tooteid tutvustada mitmel viisil. Iti Padar KadakMarjast on sellega päri. Praktikas on koostöö tasapisi alanudki. Meie lehes on käsitööfirmadest lugusid ilmunud.

Igal osalejal on oma lugu rääkida. Selgub, et koostöövõimalusi jagub mitmel tasandil – ole vaid mees ja hakka asja ajama. Tõsi, niisama lihtsalt see ka ei lähe. Bürokraatial on igasuguste kokkulepete sõlmimisel oma osa.

Kui osalejad koostöövõimaluste otsimisel jänni jäävad, tulevad juhendajad appi. Koos leitakse ikka mingi võimalus – kas just kuldne kesktee, aga mingi tee siiski.
Igaühel on välja pakkuda üsnagi palju huvitavat. Mõnest ettevõtjast on varem rohkem kuulda olnud, mõnest vähem, mõnda näeb lausa esimest korda.

Paar paari järel kutsutakse bussi etteotsa. Koolitajad annavad õppurile mikrofoni pihku. Ikka selleks, et kõik kuuleksid. Napisõnalisematele ütlevad juhendajad midagi julgustuseks. Kõik on nii nagu päris koolis. Ainult klassiruumi või auditooriumi asemel on seekord bussisalong. Ja niimoodi me Karja jõuamegi.

Jõudsalt arenev pagariäri

Külalisi tõttab tervitama Karja pagariäri omanik ja tegevjuht Aivo Kanemägi. Lehemehele on tööstusettevõte üsnagi tuttav. Varemgi on firmajuht pressile Karja pagariäri leiva- ja saiategu tutvustanud. Peatselt 16-aastaseks saaval väikeettevõttel läheb suhteliselt hästi. Karja pagariäri saiad-leivad on teada-tuntud nii Saare maakonnas kui ka mandrimaal.

Kuueteist aastaga on Karja pagariäri pidevalt sortimenti uuendanud ja kasvatanud. Pidevalt on uuendatud ka sisseseadet. Kõige tähtsam selle juures on see, et tooted on maitsvad ja lähevad poes sõna otseses mõttes nagu soojad saiad.

Populaarsematest saiadest-leibadest rääkides tõstab firmajuht Aivo Kanemägi esile üsna uue toote – Karja rukkileiva. Pole enne kuulnudki. Küllap olen poodides leivariiulitest pimesi mööda jalutanud. “Esimesel võimalusel proovin maitse ära,” jõuan pagaritööstuses kindlale järeldusele.
Tõepoolest, Kanemägi ei kiida oma toodet asjata. Mõne päeva pärast meenub poes Karjas kuuldu ja otsin riiulitelt nimme Karja rukkileiba.

Pikemalt mõtlemata päts korvi ja kodus kohe mekkima. Pole viga. Täitsa hää! Nüüdsest on Karja pagariäri rukkileival vähemalt üks tarbija juures. Teisi Karja pagari tooteid on siinkirjutaja juba aastaid ostnud.
Saare maakonna suurim leivatootja eriti kõrgeid sihte ei sea. Tähtis on praeguses keerulises majandussituatsioonis konkurentsis püsida. Karja pagariäri tuntus ning toodete sortiment ja headus seda lubab.

Eritellimusi võetakse Karjas ka vastu. Kringlid, lihaleivad ja muud erilised tooted on tellijailt heakskiidu saanud. Ettevõtte juures on ka pisike pood, kust ostjad sooja saia-leiba saavad. Tuntud pagariäri on üles leidnud ka Saaremaa külalised. Suvekuudel peatub poekese juures parkimisplatsil pea iga päev mõni turistide buss. Turistid ostavad, söövad ja kiidavad. Mis muud kui samas vaimus edasi, Karja pagariäri!

Janar Suusteri meetootmistalus Leisis võtab meid vastu noorperemees ise. Kuna sellest on Oma Saares juba ülevaade antud, siis tänases loos meest rohkem ei kirjuta.

Ettevõte üle vaadatud, tarkuseterad tallele pandud ja jälle bussi. Järgmine peatus Tihuse turismitalu Muhus. Bussis “rollimängud” jätkuvad. Saadakse üksteisega tuttavaks. Tõsi küll, paljud on tuttavad juba varasemast.

Tihusel saab ratsutada

Tihusel võtab talu peremees Martin Kivisoo võõrad lauluga vastu. Või mis võõrad? Enamik on muhulase kolleegid üht- või teistviisi – maaettevõtjad.
Tihusel ootab meid ees väike üllatus. Külalistel avaneb võimalus ratsutamiseks või reesõiduks. Läbi lumise metsa saab märtsikuu lõpus (!) sõita maagilisse seitsmeteeristi, kus igaüks võib loitsukivi juures midagi head soovida.

Reisiseltskond jaguneb kaheks. Näljasemad lastakse söömarenni äärde ja vastupidavamad valivad endale sobiva ratsu või mugava ree ning lähebki sõiduks lahti. Eksootika! Seda kindlasti. Ligi paarkümmend aastat on Tihuse hobuturismitalu seda oma kaugemalt ja lähemalt tulnud külalistele pakkunud.

Martin Kivisoo peab enam kui 200-pealist Eesti hobuse karja. Ettevõtlik mees on tegelikult päästnud Eesti hobuse väljasuremise ohust. See on aga täitsa eraldi teema. Lisaks hobustele rassib talunik Herefordi veistega.
Suvel söövad hobused ja veised rannakarjamaadel, tehes sellega heateo haruldasele linnukesele, niidurüdile, kes pääseb tasaseks söödud rohumaad mööda koos poegadega kenasti merevette.

Martin Kivisoo elutarku pajatusi võiks kuulata vist mitukümmend tundi järjest. Leheruum ei võimalda selle loo juures neid avaldada. Tegelikult peaks Kivisoo raamatu kirjutama või keegi tema pajatused raamatu tarvis kirja panema.

Martin Kivisoo muhe jutt Muhumaast kõrvus, stardime Tihuselt tagasi Saaremaa poole. Sõitjad saavad Muhu saarest teada nii üht koma teist. Giid vürtsitab teksti naljadega ja reisiseltskonna tuju tõuseb. Pärast Väikese väina tammi paneb Kivisoo suu lukku. “Siin on nüüd teine maa ja muhulane enam ei räägi,” teeb ta järsu lõpu.

Artwood ja Koplimäe talu Pöidel

Saaremaa pinnal on aga rääkijaid teisigi. Kadakapuust suveniiride töökoda Pöidel pakub huvi. OÜ Artwood juht Jaanus Järmut annab ettevõttest ülevaate. Külalised uudistavad, kuidas nobedate naistenäppude all valmivad ilusad kadakalõhnalised suveniirid.

Artwoodi sortimendis on üle kuuekümne toote – võinoast kuni imepärase mustriga lõikelauani. Ükski asi ei jää lattu seisma. Toodetel on turgu ja see on peamine. Enamik asju läheb ekspordiks Inglismaale, aga ka teistesse Euroopa riikidesse – Soome, Rootsi ja Lätimaale. Eesti turule jagub ka. 10 protsenti kogutoodangust jääb kodumaale.

Koplimäe mahetalu õunad, teravili ja seiklusrada

Koplimäe talu hakkaja peremees Olev Müür on sünnilt virulane, tema kaasa Marju aga samast talust pärit. Ühel päeval võtsid noored otsuse vastu: saagu meist siis saarlased, ja nad ei kahetse. Peremees räägib huvitavalt tehtust ja plaanidest. Noorel perel on teotahet ja optimismi. Mahedalt kasvatatud teravilja jahvatab peremees oma unikaalse pisikese veskiga ise.
Jahu turustab Tallinna kauplustes. Ümber hoovi on ehitatud kiviaeda. Selle taga on väike seiklusrada lastele. Suvel võib aias olevast majakesest põssagi nina välja pista. Lapsed saavad põrsast katsudagi. Aastaid on Koplimäe talu võõrustanud välismaa noori vabatahtlikke töötegijaid.

Peremehel ja perenaisel on häid realiseerimist vajavaid ideid kuhjaga. Tööd talus ei lõpe kunagi ja hea, kui töötegijad ise väge täis, nagu Marju ja Olev Müür seda on.
Muide, mullu tunnistati Koplimäe talu Eestimaa talupidajate keskliidu konkursil “Eesti parim talu” alternatiivtootmisega talude hulgas teise koha vääriliseks.

Teine päev õpipoisi seisuses laua taga

Kuidas ideed teostada, mis on tootearendus ja turundus ettevõttes? Selle temaatikaga seminar naelutas terveks päevaks laua taha nii õppurid kui ka õpetajad. Gruppide kaupa pakuti välja huvitavaid lahendusi maaelu elavdamiseks Saaremaal.

Kas me oskame piisavalt pakkuda saarlaste vaimuvara – raamatuid, heliplaate, DVD-sid ja mida kõike veel. Maakonnas võiks olla vähemalt üks pood, kust seda kõike saab. Sinna võiks koondada loomeinimeste teosed alates Mälgust või Smuulist ja lõpetades Evestuse, Järvila või Ilmar Raagiga. Või Saaremaa kihelkondade rahvariided. Kust neid osta saab?

Kui kõik ideed kunagi realiseeritakse, siis saame hõisata: meil on mida ise tarbida, mida külalistele oma saarel pakkuda! Andkem siis endast kõik, et see soov ka realiseeruks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 73 korda, sh täna 1)