Kultuuritraditsioonid on igast kriisist üle (3)

Kultuuritraditsioonid on igast kriisist üle

 

Raskes majanduslikus olukorras tuleb kõikjal koomale tõmmata. Kultuur on üks elualadest, kus pole kunagi rahadega priisata saanud, selle tõttu mõjuvad praegused kärped kultuurielule ka palju vähem.

Olema piskuga harjunud. Eelarve tegemisel said kõik aru, et on raske, valla allasutused istusid koos ja seltsis vaadati ka kõik eelarveread üle. Kärpima pidid kõik. See töö käis rahulikult ja valla eelarves said rahastuse vaid hädavajalikud asjad.

Entusiasmi jätkub

Entusiasmi, millega Taritu kandis ja kogu Lümanda vallas kultuuritööd tehakse, ei kärbi aga keegi. Heameelt teeb see, et need, keda töö vahepeal kodust kaugele viis, tulevad rahvamajja ikka. Otsima seda, mida ära olles teha pole saanud. Eks see ole maainimese õnn, et isegi töötuna on sul oma kodu, oma mets ja maa, kus on alati midagi nokitseda. See hoiab mõtted ja keha tegevuses. Seltskonda ja optimismi leiab rahvamajast aga igaüks, kes vaid sisse astub.

Taritu koor ja segarühm tegelevad praegu ettevalmistustega suvisele suurpeole pääsemiseks. Tantsurühmas on 8 paari, segakooris on meil 27 lauljat. Noori lauljaid on pidevalt juurde tulnud. Hilisemad tulijad laulupeole küll seekord ei pääse, aga see ei ole kedagi heidutanud, heameelega harjutatakse ka järgmiste suurürituste tarbeks.

Laulupeoga on seotud väga palju positiivseid asju. Muidugi oleme eestlastena kõik uhked, et meil on üldlaulupidu, et elame sellises riigis, kus on sellise vaimsusega rahvakogunemine. Väga tore oli laulupeo teine ülevaatus Kuressaares – kaks ja pool tundi äärmiselt karismaatiliste koorijuhtide Toomas Volli ja Peeter Perensi käe all laulda, see oli sulaselge rõõm! Kogu saal laulis, hääled läksid kokku ja tekkis sõnulseletamatu ühtsustunne. Kahtlemata on selle ettevalmistusperioodi ajal arenenud nii lauljad kui ka koor tervikuna.

Laulupeo repertuaar on raskevõitu

Loomulikult võib küsida, kas repertuaar peab olema just selline, nagu ta praegu on. Kohati on laulude seaded inimese jaoks, kes nooti ei loe, liiga keerulised, ja väikestel kooridel kipub laulurõõm kaduma. Aga eks iga asi peab arenema ja kuna peole tahtjaid on nii palju, siis ilmselt taset allapoole lasta ei saagi. Kui me äkki ei lähe liiga kaugele sellest ideest, millest laulupeod kunagi alguse said.

Meie koolil käis töö nii hoolega, et koorijuht arvas naljaga pooleks, et peab vist lauljad lausa rahvamajja sisse kirjutama. On ka selliseid tublisid inimesi, kes käivad kaks korda nädalas kooriproovis ja kaks korda veel tantsuproovis ka! Segarühmaga on tantsupeo repertuaari ettevalmistamine vahest lihtsam, sest nõudmised ja tase on aastast-aastasse kõigile teada ja nendega arvestatakse.

Uued asjad tulekul, traditsioonilised jätkuvad

Aga ega me ainult laulu- ja tantsupeoks valmistu. Memme-taadi lauluklubi harjutab uusi laule ja peagi ootab ees esinemine Mõniste rahvale. Näiteringil oli äsja etendus Taritus, järgnevad väljasõidud Pärsamale ja Mustjalga ning siis astume üles vabariiklikul külateatrite festivalil, mis seekord toimub Salmel.

Suur rõõm on sellest, et Merle Sillavee alustas tööd laste näiteringiga, emadepäevaks on esietendust oodata. Lavastuse aluseks on muinasjutt ja eesti muinasjuttude dramatiseeringuid võiks lastega ka edaspidi teha. Neist lavatükkidest võiks kujuneda tsükkel, mida saab siduda näiteks rahvakalendri tähtpäevade või muude sündmustega.

Tulemas on meie piirkonna tähtsündmus – Taritu laulupidu, peagi juba 50-s. Oleme mitmes seltskonnas arutanud, et kas pidu peab toimuma igal suvel või peaks selle formaadis ehk midagi muutma. Ja ikka jõudnud järeldusele, et kui üritus toimib, kui jätkub publikut, siis pole suuri muudatusi vaja.

Traditsioonid on tähtsad, kas või haldusreformi pärast, mis niikuinii varem või hiljem tuleb. Järjepidevus ühendab kogukonda ja aitab suures vallas enda eest seista. Sel aastal on laulupeo kaugeim külaline meie sõprusvalla Nousiaiste meeskoor. Veel on tulemas kammerkoor Lehtsest, Lääne-Virumaalt ja kindlasti ka meie oma maakonna koorid.

Loomulikult on meil ka suvised traditsioonilised spordiüritused koostöös Taritu arenguseltsi ja valla spordijuhi Urve Vakkeriga. Näiteks omaaegse kohaliku spordimehe Johannes Raasukese mälestusvõistlus Juku jooks, seda üritust toetavad Raasukese perekonnaliikmed ja praegune Lepiku talu pere, kust Raasuke pärit on.

Augustis saab kindlasti teoks Taritu 18. perespordipäev. 1. augustil tulevad Pihla rannas kokku Kotlandi ja Koki küla, ürituse korraldame koos Kotlandi-Koki kodukultuuriseltsiga Kadakas.

Selles majas elu ei seisku

Meie rahvamajas ja selle ümbruses käib tegevus pidevalt. Kogukond toimib, rahvale meeldib koos käia. Koostöö rahvamaja ja seltside vahel sujub.
Kindlasti on mul vedanud, et Taritu kandis on läbi aegade olnud kultuuritööd juhtimas tugevad isiksused. Nende mõju on nii tugev, et praegugi ei tohi midagi kehvemini teha, traditsioonid suruvad peale. Tänu Taritu koolile kogunes piirkonda intelligents, õpetajad olid need, kes juhendasid ringe ja osalesid nende töös.

Nende olemasolu mõjutas inimesi ka alateadlikult, sellest tulenebki Taritu vaimsus. Nimetan, kes mulle kohe meelde tulevad: Endla Tegova, Endel Prei, Ada Laht, praegustest tegijatest Linda Laht, Reet Laht, Erna Niit, Merle Sillavee. Tajun tihti, kuidas mul on vedanud, et saan siin elada ja töötada.

Eelkäijad on tohutu töö ära teinud, vii ainult asju edasi! Minu arvates on väga tähtis, et koolid jääksid maale alles, ka väikestesse piirkondadesse. Õpetajad, maa sool, avaldavad oma isiksustega mõju tervele kogukonnale, see on positiivne ja edasiviiv.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)