Eelolev nädal möödanikus

Sada kaheksakümmend aastat tagasi, 1829. aasta 10. aprillil, sündis Kesk-Inglismaal Nottinghami linnakeses William Booth – Päästearmee (ingl k Salvation Army) rajaja ja selle esimene kindral.

Juba varajases nooruses sai William Boothist metodisti kiriku jutlustaja, kusjuures spetsiaalset teoloogilist haridust tal polnud. Jutlusi olevat ta pidanud erakordselt hästi, osates lummata suuri rahvamasse. Peamiselt rääkis ta hüljatutest ja õnnetutest hingedest; ühesõnaga säärastest inimestest, kes olid mingil põhjusel õigelt teelt eksinud ja elu hammasrataste vahele sattunud.

1878. aastal rajas William Booth Päästearmee. Uue organisatsiooni eesmärgiks oli pakkuda öömaja ja sööki igale inimesele, kes seda vajas. Tegemist oli just armeega selle sõna otseses tähenduses – organisatsioonil olid oma allüksused koos komandöridega ja kogu ettevõtmist juhtis kindral.

Päästearmee sõdurid ja ohvitserid (mehed ja naised on siin võrdväärsetes õigustega) esinesid avalikkuse ees heatege-vuskontsertidega ja veensid rikkaid, et nood annetaksid midagi vaeste hüvanguks.

Täna tegutseb Päästearmee enam kui 80 riigis (sh ka Eestis), 112 keeles ja tal on ligi 16 000 varjupaika, haiglat, kooli ning muid heategevusasutusi. William Booth suri Londonis 1912. aasta augustis 83. eluaastal.

Täna möödub üheksakümmend aastat päevast, s.o 1919. aasta 11. aprill, mil asutati Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ingl k International Labour Organisation; ILO). Täna mäletavad vist vähesed, et kõnealune organisatsioon rajati Esimese maailmasõja lõpetanud väga ebaõiglase ja ülekohtuse Versailles’ rahulepingu alusel. Täna tegutseb organisatsioon ÜRO alluvuses.

ILO ühendab valitsusi, ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone enam kui 150 riigist. Organisatsiooni eesmärgiks on töötingimuste parandamine ja võitlus tööpuuduse vastu – aktuaalsed teemad, eriti praegusel majanduskriisi ajal. 1969. aastal anti ILO-le Nobeli rahupreemia.

Kuuskümmend viis aastat tagasi, 1944. aasta 12. aprillil, loobus troonist Itaalia eelviimane kuningas Vittorio Emanuele III (elas 1869–1947; valitses aastast 1900). Võimu andis ta üle oma pojale Umberto II-le (elas 1904–1983), kellest sai riigi viimane monarh. Tõsi, võimu üleandmise juriidiline vormistamine toimus alles 1946. aasta mais, mil uus valitseja krooniti.

Kuid just seda sündmust võib vaadelda kui Itaalia monarhia huku algust. 1946. aasta suve hakul toimus Itaalia riigi tuleviku küsimuses rahvahääletus. Tookord valis enamik itaallasi vabariikliku valitsemisvormi. Üks ja vist ka peamisi põhjusi oli asjaolu, et paari eelnenud aastakümne vältel oli kuningapere end tugevasti kompromiteerinud, tehes aktiivset koostööd Benito Mussolini (1883–1945) fašistliku režiimiga.

Kakssada viiskümmend aastat tagasi, 1759. aasta 14. aprillil, suri 75. eluaastal suur saksa helilooja George Friedrich Händel (sünd 1685). Ütlesin “saksa”, kuid täiesti korrektne see pole. Händel elas suurema osa elust Inglismaal, kus ta lõi oma surematud muusikateosed. Seepärast ongi teda paljudes teatmeteostes just inglise barokiajastu heliloojaks nimetatud. Maetud on ta Londonisse Westminster Abbey’sse, kus puhkavad ka paljude Inglismaa valitsejate säilmed.

Ja veel muusikast. Kuuskümmend aastat tagasi, 1949. aasta 15. aprillil, sündis tuntud vene poplaulja Alla Pugatšova. Eeloleval nädalal peaks ta Moskvas andma oma viimase avaliku kontserdi. Nii vähemalt on laulja lubanud. Edaspidi pühendab ta end vaid teatrile. Sel eesmärgil olevat tal kavas avada Peterburis spetsiaalne estraaditeater. Nii vähemalt väitis Pugatšova ise ühes hiljutises teleintervjuus. Eks näe.

Sada kakskümmend aastat tagasi, 1889. aasta 16. aprillil, sündis Londoni lõunaosas, ühes vaesemas linnaosas Charles Spencer Chaplin – maailma filmikunsti ajaloos üks populaarsemaid komöödianäitlejaid ja -lavastajaid. Tema filmid “Kullapalavik”, “Suurlinna tuled”, “Kuningas New Yorgis” jpt on jäänud filmikunsti paremikku. Suur näitleja suri Šveitsis 1977. aastal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)