Suur Nädal ja Kristuse ülestõusmise püha

Püha ja suur nädal algab hiilgava imeteoga. Laupäeval enne palmipuudepüha on püha ja õiglase Laatsaruse surnuist ülesäratamise mälestus, milles kajastub nii Jeesuse ülestõusmise ettekuulutamine kui ka meie eneste ülestõusmine, kui me kord oleme Kristuse kannatusohvri läbi lunastuse leidnud. Siit kumab läbi ka suur rõõm, mis järgneb kannatustele, ristilöömisele ja surmale.

Suure nädala esmaspäev, teisipäev ja kolmapäev on pühendatud Taevase Peigmehe teemale ehk lõpuaja valvsusele. Kogu meie olemus on kutsutud asuma askeesi, tähelepanu, ärkveloleku seisundisse, oodates ülestõusmise saabumist. Kristust kujutatakse Peigmehena, kes tuleb öösel valgustama meie hinge ja ärgitama seda vastu võtma Jumalariiki.

Suurel neljapäeval meenutatakse püha õhtusöömaaega, mil Kristus seadis sisse tänusalasuse ehk euharistia toimetamise. Euharistiat pühitsetakse kirikutes igal liturgial, meenutades Lunastaja surma ja ülestõusmist. Jumalikul liturgial toome veretu ohvri ja võtame vastu armulauda pattude andeksandmiseks ja igaveseks eluks. Suur neljapäev on seotud ka Juuda reetmisega.

Suur reede on pühade kannatuste päev, õigeusu kirikutes loetakse ette 12 kirjakohta neljast evangeeliumist, mis kirjeldavad Jeesuse ristilöömise sündmusi. Samm-sammult järgneme me Kristusele Kolgata teel. Aga Tema kannatus ei sulgu kunagi iseendasse ega muutu piinaks ja lootusetuseks, sest alandus, mida Ta sel kombel nõustus taluma, oli vabatahtlik ja lunastav. Kristuse kannatusrikas armastus, mis on iga inimese ja ka kiriku inimliku külje mõõdupuuks!

Suure reede õhtul meenutatakse meie Lunastaja ristilt mahavõtmist ja haudapanemist.

Vaiksel laupäeval leinab kirik koos Jumalaemaga Jeesuse haua juures. Läbi liturgiliste tekstide kogeme laskumist surmavalda. Et tõsta üles langenud Aadam, peab Kristus minema teda otsima surmavalda ning selline on ka selle päeva tähendus: Jumal jõuab alanduse viimase piirini selle ees, mida nimetatakse inimese langenud vabaduseks.

Suur ja vaikne laupäev on kui ülestõusmise, Kristuse võiduka surmavalda laskumise ikoon. Laupäeva hilisõhtul kesköö saabudes on kirik ootusärevuses, sest keskööl algab aurikas ülestõusmise pühapäev, kõikjal ilmsiks saava võidu hetk: Jumala ja maailma pulmapidu on käes, kogu inimkond koos maailmaga on uuesti loodud.

Seda püha nimetatakse ka kevadepühaks, lihavõtteks ja ka munadepühaks, sest siis kingitakse üksteisele värvitud mune. See komme on seotud püha apostlisarnase Maria Magdaleenaga. Tema on kuulsaim Issanda järelkäijatest naistest ja esimene, kes nägi tühja hauda ülestõusmise hommikul. Temale ilmus ka esimesena ülestõusnud Issand ja tema oli see, kes ütles apostlitele: “Ma nägin Issandat!”

Loosi tahtel suundus Maria Magdaleena kuulutama seda rõõmusõnumit Itaaliasse. Kui ta ilmus imperaator Tiberiuse ette Roomas, tervitas Maria teda sõnadega “Kristus on surnuist üles tõusnud!” ja kinkis talle ülestõusmise sümbolina punase muna. Seetõttu kingitakse värvimuna sõnadega: “Kristus on üles tõusnud!”, mille peale vastatakse: “Tõesti on üles tõusnud!”

Häid pühi kõigile!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)