Pensionisamba maksete külmutamise osas on küsitavusi

Pensionisamba maksete külmutamise osas on küsitavusi

 

Üha suurenevad majandusraskused panevad valitsuse otsima võimalusi täiendavaks kokkuhoiuks. Nüüd on välja käidud kava peatada II pensionisamba sissemaksed esialgu kaheks aastaks.

Kindlasti ei ole sellise otsuse tegemine lihtne, sest vastuseisu kohtab kõikjal. Samas ootavad lahendamist juriidilised küsimused, kuna suures osas on tegemist ikkagi lepingulise suhtega, mille ühepoolne muutmine võib kaasa tuua suure hulga kohtuvaidlusi.

Suured riskid

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Raul Malmsteini allkirjastatud kiri 2.04.2009 nr 4.12-2/913 sisaldab 10-punktilist seisukohavõttu. “Pensionifondidesse sissemaksete tegemise peatamine võib endas sisaldada märkimisväärseid õigusriske, mis võivad realiseeruda nõuete esitamises riigi (põhiseadusliku järelevalve raames) või ka pensionifondi valitsejate vastu (lepinguline risk).

Finantsinspektsioonil puudub teadmine, kas vastav õigusanalüüs on riigi poolt teostatud, seejuures hinnatud igakülgselt selliste nõuete tagajärgi,” öeldakse kirjas.

Lisaks rõhutatakse kirjas, et suur osa pensionifondide osaku omanikke on liitunud vabatahtlikult ehk jutt on siis nendest inimestest, kellel puudus liitumiseks seadusejärgne kohustus. Finantsinspektsiooni hinnangul võib tugevalt kannatada saada kogumispensioni süsteemi maine, mis võib edasi kanduda kogu finantssüsteemile.

Raul Malmstein avaldab veel arvamust, et vastavalt kogumispensioni seaduse sätetele ei ole liitunud isikul võimalik valikuavaldust tagasi võtta ehk siis lepingust väljuda. Sellega rikutakse oluliselt just vabatahtlikult liitunute õigusi.

“Kui see peaks tõusetuma diskussioonis, ei pea Finantsinspektsioon sellegipoolest õigustatuks lubada isikuid süsteemist väljuda, kuna see sisuliselt lõpetaks reformiga püstitatud eesmärgi täitmise ning oleks raskes vastuolus pensionifondide investeeringute juhtimise põhimõtetega,” seisab kirjas.

On ka pooldajaid

Postimehe andmetel on teise pensionisambasse maksete külmutamist toetanud ärimees Indrek Neivelt, kelle arvates on see küll halb lahendus, aga euroga liitumise nimel siiski mõistlik. Neivelt on rõhutanud, et lõviosa pensionifondi rahadest investeeritakse välismaale. Majanduskriisi ajal oleks tema arvates seda raha vaja siinset majandust ergutama.

Finantsinspektsiooni andmetel on pensionifondide rahast Eestisse investeeritud vaid kümnendik. Maksete külmutamisega on pigem nõus ka üks pensionisamba loojatest teadlane Lauri Leppik. “Ometi ei kõiguta teise samba usaldusväärsust praegu niivõrd valitsuse kava maksed ajutiselt peatada kui finantsturgude kriis ja fondivalitsejate suutlikkus sellega toime tulla,” kirjutas Leppik Postimehe arvamusartiklis.

Seega probleeme jätkub. Juhul kui valitsuse kava pensionimaksed külmutada ellu ei viida, tekib olukord, kus see hulk raha tuleb leida muudest allikatest. Kas löögi alla lähevad vanaduspensioni tõusu peatamine, vanemahüvitise ülempiiri vähendamine või midagi muud?


Kommentaar

Aivar Sõrm, SEB panga Kuressaare kontori direktor:
Praegusel ajal ei tehta otsuseid meeldivuse järgi, vaid tulenevalt konkreetsest majandusolukorrast. Kui ülehomseni elamiseks on raha vaja täna, siis ei saa automaatselt tabuks kuulutada päris ühtegi lähenemist, ka neid, mis pikemas perspektiivis jälle kahjulikud tunduvad, antud juhul siis II pensionisamba sissemaksete külmutamist.

Kui perioodil 2002–2007 töötas süsteem suhteliselt hästi, raha kogunes, kasvas ja pensioniks kogumine kui mõtteviis muutus domineerivaks, siis 2008 rulluma pääsenud majanduskriis lõi esmalt kahtlusemõra paigutuse kasumlikkuse kandetalasse. Tänane kava sissemaksed ajutiseks hoopis peatada tekitab aga üldise nõutuse, kas ja kuidas edasi? 

Ilmselt elatakse see aeg üle, tõenäoliselt reformitakse ka sambaehitustehnoloogiat ennast mõnevõrra, põhimõtteliselt aga ei usu, et see lähenemine säästmisele asenduks massiliselt mingi alternatiivse variandiga. 

Mittejuristina ei oska hinnata võimalike toimuvate muudatuste õiguslikku aspekti, sisuliselt on ühinenud täna sundseisus ja lepingut ühepoolselt katkestada ei saa. Seniks kuni ei minda näiteks II samba välja- või juurdemaksu tingimuste muutmisele, pole nagu põhjust apelleerida ka kahjudele, pigem on üksikisiku vaatevinklist tegemist võimaliku saamata jääva tuluga.

Kindlasti ei tee raha kaotus kedagi õnnelikuks, pensionifondid on langenud üsna samas taktis maailma aktsiaturgude ja finantsinvesteeringute väärtuse kukkumisega, ometi on raske ette kujutada, et nad suudaksid üldises liikumises puutumata jääda või hoopiski vastuvoolu ujuda. 

Kokkuvõttes tuleks aga asjadele hinnanguid anda mitte emotsioonide, vaid reaalsete tulemuste põhjal. Näiteks lugeda kokku, palju inimene ise on tegelikult II sambasse raha sisse maksnud ja milline on tänane lõpptulemus võrreldes omapanusega. Resümee saab aga kokku võtta alles siis, kui inimene ükskord oma kogutut kasutama pääseb.

Mihkel Undrest, Torgu vallavolikogu esimees, ettevõtja:
Minu arvates on see käik täiesti vale. Mina isiklikult tunnen ennast kõvasti petetuna ja arvan, et paljud tunnevad sama. Minuvanustele inimestele on see mõju igati negatiivne. Mingisuguse kindluse peaks riik ikka kodanikele andma.

Räägitakse ainult II sambasse maksete peatamisest, mitte keegi ei räägi sellest, kuidas seda taastatakse või kas kavatsetakse ka hüvitada.
Pensionisambasse raha kogumine on tegelikult ju lepinguline suhe. Küllap siis valitsus tunneb end nii kindlalt, et julgeb ühepoolselt seda lepingut muuta. Saame aru, et aeg on raske ja kusagilt mujalt võtta pole, aga enne otsuste tegemist peaks ikka lepinguparteritega ehk siis sambaga liitunud inimestega rohkem läbi rääkima.

Maiu Raun, Kärla lasteaia juhataja:
Mina olen ka üks neist, kellel on II sambaga liitumise leping sõlmitud. Seda, et II samba maksete peatamisega tahetakse avaliku sektori kulutusi kärpida, ma õigeks ei pea. Selline riik on usalduskriisis, sest inimestele antud lubadusest kinni ei peeta. Ja keda siis rahval veel usaldada on? Minu arvates tuleb raha kokku hoidmiseks leida alternatiivseid võimalusi, selleks ei saa olla rahva usaldusel mängimine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 17 korda, sh täna 1)