Tipptasemel palgatöö teeb Eestis miljonäriks (1)

Tipptasemel palgatöö teeb Eestis miljonäriks

 

Eelmisel esmaspäeval alustatud palgajutuga jõudsime tõdemuseni, et inimeste sissetulekute väga suure erinevuse poolest silma paistva Eesti keskmine palk ei küüni veerandinigi Euroopa Liidu keskmisest ning riigi keskmisest väiksemat palka saab meil ligi kolmveerand palgasaajatest. Nagu lubatud, võtame täna lähema vaatluse alla Eesti palgasaajate ülemisse veerandisse kuulujad.

Kui lotomiljonärid on Eestis päris piinliku täpsusega üles loetud, siis palgatööga miljonäriks saanud inimeste ammendavat loetelu kokku seada on märksa keerulisem ülesanne. Eraettevõtluses on ju palgakokkulepe töötaja ja tööandja omavaheline asi ega kuulu avalikustamisele.

Kuid ka üksnes riigi- ja omavalitsusametnike ning riigi osalusega ettevõtete juhtide 1. aprillil avalikustatud palgaandmetele tuginedes võib väita, et tipptasemel palgatööd tehes võib Eestis miljonäriks saada küll ning paljudel juhtudel piisab selleks vaid aastastki.

Paljude ametnike palk sõltub riigi keskmisest

Eestis oleneb paljudel riiklikel ametikohtadel makstav töötasu sellest, kui suur on statistikaametis arvutatud riigi keskmine palk. Nagu juuresolevalt graafikult näha, on keskmise palgaga otseselt seotud vähemalt 363 ametikohta, millele valitud või määratud isikule makstakse tema ametipostist olenevalt nelja- kuni seitsmekordset Eesti keskmist palka, millele lisanduvad veel mitmed hüved.

Samas ei kohtle seadused kõiki ametiisikuid nende töötasu arvutamisel ühtemoodi. Vabariigi presidendi ja kõigi 101 riigikogu liikme ametipalk arvutatakse iga aasta 1. märtsil järgnevaks 12 kuuks eelmise aasta IV kvartali keskmise kuupalga korrutamise teel vastava koefitsiendiga.

IV kvartali keskmine töötasu on tavaliselt suurem kui aasta keskmine ja sel kombel saab ka presidendi ja riigikogu liikmete palk suurem kui aasta keskmist aluseks võttes. Kaitseväe juhataja ning kõigi kohtunike ametipalk seevastu arvutatakse just eelmise aasta keskmise kuupalga järgi. Ministrite, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametipalk arvestatakse aga igas kvartalis avaldatava Eesti keskmise palga alusel järgnevaks kolmeks kuuks, seega muutub nende ametnike töötasu aasta jooksul neli korda.

Tänavu 1. märtsist on presidendi ja riigikogulaste töötasu arvestamise aluseks 2008. a IV kvartali Eesti keskmine palk 13 117 krooni. Sama numbri järgi arvestatakse kolm kuud ka ministrite palku. Kaitseväe juhataja ning kohtunike palga aluseks oleva eelmise aasta ametliku keskmise brutopalga avaldab statistikaamet tavapäraselt juunis, esialgsetel andmetel oli see 12 818 krooni.

Statistikaameti andmeid aluseks võttes oli Eesti keskmise palgasaaja aastapalk mullu 153 816 krooni, Saare maakonnas 10 874 krooni kuus ja 130 491 krooni aastas. Üle 300 000 krooni aastas teenis maksu- ja tollimeti andmeil mullu 5,8% Eesti palgasaajatest.

Tavakodanikuga võrreldes aga on president, riigikogu liikmed ja ministrid soodsamasse seisu tõstetud veel sellega, et neile on ette nähtud maksuvaba esinduskulu. See tähendab tavalisele palgasaajale kehtiva 2250 krooni asemel tunduvalt kõrgemat, mitmeteistkümne tuhande kroonist maksuvaba miinimumi igas kuus.

Kõrge riigiamet teeb miljonäriks

President Toomas Hendrik Ilvese tööd tasustas Eesti riik 2008. aastal 1 202 242 krooniga. Koos maksuvaba esinduskuluga said üle miljoni krooni aastapalka ka peaminister Andrus Ansip ja riigikogu esimees Ene Ergma ning vaid õige napilt alla miljoni krooni jäi ministrite aastane brutotöötasu koos esinduskuluga.

Ministeeriumide kantslerid teenisid 700 000–900 000 krooni aastas ning poole miljoni kanti ulatus ka asekantslerite mullune brutopalk. Riigikogu lihtliikmete möödunudaastane töötasu ulatus samuti tublisti üle poole miljoni krooni, lisaks dokumentidega tõendatud esinduskulu kuni 171 748 krooni aastas. Peale selle annab poliitikutele hea võimaluse oma sissetulekute suurendamiseks kuulumine äriühingute ja sihtasutuste nõukogudesse.

Kohtunike aastane brutopalk ulatus mullu olenevalt ametiastmest poolest miljonist rohkem kui 800 000 kroonini ning sinnakanti ulatus ka prokuröride aastapalk.

Riigifirmade juhtide palk ületab riigijuhtide oma

Riigi osalusega ettevõtete juhtide mullused aastapalgad algavad poolest miljonist kroonist ning tipnevad Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive 2,24 miljoni krooniga. Vähemalt miljonikroonist aastapalka said paarkümmend riigi osalusega äriühingu tippjuhti ning Eesti Panga kogu juhtkond.

Nagu juuresolevast tabelist näha, teenisid aastapalgana üle poole miljoni krooni Saare maakonnas tegutseva riigifirma AS Saarte Liinid juhid. AS Saarema Teed juhatuse liige Üllar Seeman aga sai mullu 1. oktoobrist aasta lõpuni 135 000 krooni ning tänavu ulatub ilmselt temagi aastapalk üle poole miljoni.

Omavalitsusjuhtki võib palgaks saada pool miljonit

Kõige suuremad erinevused paistavad silma Eesti omavalitsusjuhtide töötasudes, mille puhul on raske leida seost nii linna või valla suuruse kui jõukusega. Nii hinnati Tartu linnapea Urmas Kruuse tööd mullu koos lisatasudega 831 000 krooni vääriliseks, suuruselt järgmise aastapalga, 790 000 krooni jagasid aga omavahel kaks Viimsi vallavanemat Urmas Arumäe ja Haldo Oravas.

Üle poole miljoni krooni ulatuvat aastapalka maksti mullu kokku 7 linnapeale ja kahe valla vallavanemale, kusjuures Tallinna linnapea Edgar Savisaar oli oma 641 000 kroonise aastapalgaga alles kuuendal kohal. Omavalitsusjuhtide palgatabelis Savisaarest viis kohta allapoole jäänud Kuressaare linnapea Urve Tiidus sai mullu aastapalgaks 470 032 krooni.

Enamik Saaremaa valdu ei ole aga oma ametnike mulluste palgaandmete avaldamisega õigeks ajaks hakkama saanud. Avaldatud andmetest nähtub, et meie vallavanemate aastapalk jääb vahemikku 200 000–300 000 krooni, ületades maakonna keskmist vaid mõnel juhul rohkem kui kaks korda.


Tõenäoliselt on kõige kõrgemini tasustatud eestlasest töötaja Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. Tema aastapalk on 265 465 eurot ehk 4 154 527 krooni, lisaks kodunt eemalolemishüvitis 39 819 eurot ning 10 937 eurot meelelahutuseks.

Viie aastaga teenib Kallas kokku 1 581 108 eurot (üle 24,7 miljoni krooni). Asepresidendi ametist lahkudes saab ta koju naasmiseks 346 209 krooni ja veel kolme aasta jooksul kodumaaga kohanemiseks üle 6,2 miljoni krooni. Ekspresidendi tulevane pension on 888 028 krooni aastas.

Allikas: Open Europe

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)