USA ja Venemaa: ajaloolised plaanid ja praht minevikust (3)

Sel nädalal kommenteerisid maailma ajalehed palju USA ja Venemaa presidendi kohtumist, mis leidis aset Londonis. Kommentaarid olid üldiselt positiivsed ja heatahtlikud.

Lehed märkisid, et Barack Obama lööklause “Muutused, millesse tasuks uskuda” puudutas seekord ka Ameerika suhteid Venemaaga ja et Valge Maja ei pea enam kogu maailma puudutavate pakiliste küsimuste lahendamist sõltuvaks mingitest teisejärgulistest probleemidest. Eriti tuntakse aga rõõmu selle üle, et peagi algavad kahe suurriigi vahel desarmeerimisläbirääkimised, mis peaksid tipnema uue kokkuleppe sõlmimisega.

Briti vasakliberaalne väljaanne The Guardian märkis juhtkirjas pealkirjaga “Ameerika ja Venemaa: külmatundest vabanemine” (America and Russia: easing the chill), et Ameerika presidendil piisas vaid esimest korda rahvusvahelisele areenile ilmuda ja juba andsid endast märku esimesed tulemused.

Leht kirjutas: kolmapäeval Londonis G-20 tippkohtumise ajal toimunud kõnelustel Venemaa presidendi Medvedeviga oli näha, et kuigi Obama ei kavatse erimeelsusi Venemaaga varjata, annab tema hääletoon siiski märku uuest võetud kursist. “Tõeline uudsus seisneb selles, et Ameerika ei aseta tähtsate tuumaküsimuste lahendamist sõltuvusse mingitest teisejärgulistest küsimustest,” märkis väljaanne rõõmsalt.

Millised on need nn teisejärgulised küsimused, seda täpsustas The Guardian sama juhtkirja teises lõigus. “Kõigele lisaks aitab kahepoolsete suhete paranemine Ameerikal Venemaad tajuda mitte läbi Nõukogude Liidu ekssatelliitide (muide, nende hulka kuulub ka Eesti – toim) moonutuste prisma,” väitis väljaanne, tehes samas vihje, et Ukrainas ja Gruusias valitsevat ebastabiilsust pole tekitanud vaid Moskva manipulatsioonid.

Umbes sama optimistlikult kirjutas presidentide Obama ja Medvedevi kohtumisest ka Briti paremkonservatiivse ajalehe The Times kommentaator Tim Reid. Artiklis “Uus kokkulepe tähistab tuumavõidurelvastumise lõppu” (New Start will signal the end of nuclear race) märkis ta, et Obama ja Medvedevi vahel saavutatud üksmeel alustada tuumaarsenali vähendamise alaseid kõnelusi tähistab uue ajastu algust kahe riigi suhetes.

Kui need plaanid tõepoolest ellu viiakse, seisab maailm sammu võrra lähemal tuumarelvast vabanemisele, rõõmustas ajakirjanik. Tema optimistlikel sõnul olevat tuumavaba maailma tekke võimalus nüüdsest muutumas fantaasiast reaalsuseks. Praegu seisab küsimus vaid selles, kuidas murda Põhja-Korea ja Iraani vastuseis.

The Timesi vaatleja meenutas, et 1991. aastal sõlmitud START-1 kokkulepe, mis vähendas Venemaa ja USA tuumaarsenali 10 000-lt 5000-le, aegub selle aasta detsembris. Nüüd käib jutt täiesti uue lepingu sõlmimisest.

Saksa mõjuvõimsa ajalehe Frankfurter Allgemaine Zeitungi vaatleja Klaus-Dieter Frankenberger kirjutas artiklis “Üks õige tõuge” (Ein richtiger Impuls), et Barack Obama on neil päevil eelkõige huvitatud sellest, kuidas ohjata ülemaailmset rahanduskriisi ja kuidas veenda neid väidetavalt väga kangekaelseid eurooplasi uute konjunktuursete programmide vajaduses.

Kuid sääraste rõhuasetuste juures pole Ameerika ja Venemaa vahel saavutatud kokkulepe mitte halb saavutus, märkis ajakirjanik.
Autor on veendunud, et isegi kui pole otsest seost ühelt poolt Iraani ja Põhja-Korea tuumaambitsioonide ning teiselt poolt USA ja Venemaa tuumaarsenalide vahel, viib kahe suurriigi tuumarelvastuse vähendamine sellest hoolimata paratamatult olukorrani, kus väheneb massihävitusrelva leviku võimalus.

Kõigele lisaks toob Ameerika-Venemaa uus dialoog desarmeerimisküsimustes endaga kaasa pingete alanemise kahe suurriigi suhetes. Kuid artikli lõpus saksa ajakirjanik siiski hoiatab Venemaa juhtkonda: ei tasuks loota, et Bushi järglane hakkab täitma Kremli kõiki nõudmisi ja muutma NATO strateegiat Moskvale meelepärasel viisil.

Ameerika parempoolne ajaleht The Washington Post toonitas ühes juhtkirjas Obama ja Medvedevi esimese kohtumise puhtpragmaatilist iseloomu. Tervitades saavutatud kokkulepet alustada tuumarelvastuse vähendamise läbirääkimisi, meenutas ajaleht samas, et vaid mõni tund enne presidentide kohtumise algust peksti Moskvas julmalt läbi tuntud inimõiguslane Lev Ponomarjov.

Muutused, millesse võib uskuda – loosung, mis tõi Obamale valimisvõidu –, puudutas suhteid Venemaaga ja kätte on jõudnud aeg ära leppida, vähemalt näiliselt! Selliste kõlavate sõnadega kirjeldas Obama ja Medvedevi kohtumist Prantsuse majandusleht Les Echos.

Artiklis pealkirjaga “Uus ajastu Ameerika-Vene suhetes” (Etats-Unis-Russie, nouvelle ère) kirjutatakse, et esimesel kohtumisel arutasid kaks presidenti peamiselt tuumaarsenalide vähendamisega seotud küsimusi. Riigipead teatasid läbirääkimiste algusest ja et alanud protsess peaks lõppema uue kokkuleppe allkirjastamisega. Vastavalt hästi informeeritud allikatele, võib kavandatav vähendamine olla tõepoolest ajaloolise iseloomuga, toonitas väljaanne.

Sealjuures on kahe riigi liidrid aga möönnud, et neil on suur hulk erimeelsusi. Seda sellistes küsimustes nagu suhtumine 2008. aasta Vene-Gruusia konflikti, aga samuti USA kavatsusse paigaldada Kesk- ja Ida-Euroopasse raketitõrjesüsteemi elemente.

Jah, Moskva ja Washington otsustasid kahepoolseid suhteid “alustada nullist”, kuid uuele algusele mõjub halvasti mineviku praht, teeb prantsuse ajaleht lõppjärelduse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)