Kust saab teavet Eesti maavarade kohta?

Kust saab teavet Eesti maavarade kohta?

 

Tänavu kevadel alustas keskkonnaministeerium ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava koostamist. Selleks et koostamisel saaksid osaleda võimalikult paljude huvirühmade esindajad, korraldame avalikke arutelusid.

Esimene neist toimus 19. veebruaril ja tõi ministeeriumi suure saali rahvast täis. See kinnitab tõika, et inimeste huvi keskkonna ja sellega seotud küsimuste vastu on suur. Seejuures pööratakse kõige enam tähelepanu oma kodukohale ja selle lähiümbrusele. Kasvab ka nende hulk, kes soovivad oma elukorralduses aktiivselt kaasa lüüa. Selle üks eeldusi on aga info kättesaadavus. Sest mida rohkem ja täpsemalt inimesed teavad, seda asjatundlikumalt nad keskkonna heaks tegutsevad.

Appi tuleb maardlate andmebaas

Eesti maavaradest annab ülevaate keskkonnaministeeriumi ja maa-ameti ühistööna käivitatud keskkonnaregistri maardlate nimistu. See on andmebaas, mis sisaldab andmeid kõigi meie maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis paiknevate maavarade kohta. Andmebaas asub maa-ameti koduleheküljel kaardiserveris (http://www.maaamet.ee/) ja täieneb pidevalt.

Näiteks märtsi lõpu seisuga oli seal üle 800 registrikaardi, kuhu on kantud dolokivi, fosforiidi, järvelubja, järvemuda, kristalliinse ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba varud maardlate või nende osade kaupa. Lisaks on maardlate nimistus andmed kehtivate ja taotletavate maavara kaevandamise lubade, geoloogilise uuringu lubade ja üldgeoloogilise uurimistöö lubade kohta.

Kuna maardlate nimistu on ühenduses maa-ameti maainfosüsteemiga, siis on kõik otsekui peo peal ehk maardlate ja neid moodustavate maavaravaru plokkide piirjooned ja kategooriad kaardil nähtavad. Seejuures saab maardlate ja mäeeraldiste piire võrrelda Eesti põhi- ja baaskaardi, ortofotode, kitsendusi põhjustavate objektide (nt kaitsealad) ning katastriüksuste piiridega.

Selline täpsus tagab kaevandamis- ja uuringulubade puhul maakasutusõiguse ja maakasutuspiirangute täpse järgimise. Kuid kaardirakendus on abiks ka kohalikele omavalitsustele planeeringute koostamisel.

Vajalikku infot saavad sealt needki, kel on näiteks kavas elukohta vahetada, sest nii saab välistada kolimise tulevase kaevanduse või karjääri naabrusse. Maardlate nimistu annab teada sedagi, kas tegu on passiivse (maavara ei ole kasutatav, kuna asub kaitseala, asumi vms all) või aktiivse (võib olla kasutatav) maavaravaruga ja kas maardla on üleriigilise või kohaliku tähtsusega.

Milleks on vaja maavarasid kaevandada

Nii riik kui ka omavalitsused koostavad elu- ja majanduskeskkonna edendamiseks planeeringuid ja arengukavasid, näiteks teede ehitamiseks-renoveerimiseks, vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks, koolide, lasteaedade jne ehitamiseks. Paljusid neid ettevõtmisi toetab Euroopa Liit ja kokku lausa miljardite kroonidega.

See abi on eriti tänuväärne just praegust majandusolukorda arvestades. Paraku võivad kavandatud ettevõtmised takerduda, sest nende elluviimine eeldab ehitusmaavarade kasutamist. Seega võime juba lähiaastail sattuda olukorda, kus praegused lubja- ja dolokivikarjäärid hakkavad ammenduma, uute avamine on aga takerdunud.

Selleks et hakata lahendama kaevandamisega seotud vastuolusid ja probleeme, algataski vabariigi valitsus looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava aastateks 2010–2020 koostamise ja tegi selle ülesandeks keskkonnaministeeriumile.

Püüame kavas välja selgitada paremad võimalikud kaevandamispiirkonnad ning määrata eeskätt riigi huvist lähtuva kaevandamise kohad, korra ja mahud. Kindlasti pöörame suurt tähelepanu kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju vähendamisele. Majandushuvisid ei saa seada keskkonnahuvidest kõrgemale. See tähendab, et kaevandamise luba antakse vaid juhul, kui kaevandamine ei too kaasa pöördumatuid keskkonnakahjusid.

Järgmine ehitusmaavarade kasutamise arengukava avalik arutelu on kavas kokku kutsuda aprilli lõpus või mais. Anname sellest teada keskkonnaministeeriumi koduleheküljel (www.envir.ee). Sealtsamast leiab ka infot ehitusmaavarade arengukava koostamise kohta (http://www.envir.ee/ehitusmaavarad). Soovitan enne arutelule tulekut selle teabega tutvuda, sest küsimuste tõhusaks lahendamiseks on hea olla teemaga kursis.

Rein Raudsep
keskkonnaministeeriumi
keskkonnakorralduse ja
-tehnoloogia osakonna
juhataja


Maapõueuuringuteks annab arvamuse ka kohalik omavalitsus

Maavarade kaevandamine on läbi aegade olnud majanduse arengus väga olulisel kohal, saadakse just maapõuest ju suurem osa meie toorainetest. Samas on kaevandamine alati seotud suurte keskkonnariskidega, seetõttu peab enne kaevandamisega alustamist olema selgeks tehtud, mida kaevandamine endaga kaasa toob ja milliseid riske tuleb hajutada.

Maapõueseaduse § 14 lg 2 ütleb järgmist: “Loa andja saadab üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja taotletava uuringuruumi asukoha kohalikule omavalitsusele, kes annavad oma arvamuse kirjalikult.”

Oleme küllalt näinud olukordi, kus firmad, püüdes iga hinna eest kasumit teenida, sõidavad üle kohalike elanike arvamusest, kuigi tihti on aastakümneid kohapeal elanud inimeste kartused põhjendatud. Hetkel on suur vaidlus käimas Muhu vallas, kus kohalikud inimesed ei ole rahul sellega, et nende ettepanekuid ei arvestata.

Maardlate uuringute teostamiseks on võimalik raha taotleda ka Euroopa Liidu fondidest, selle tõttu on pöördutud ka minu poole küsimusega, kuidas vald suhtub uuringute loa andmisesse juhul, kui taotlus esitatakse.
Huvi on tuntud turba-, paekivi-, liiva- ja kruusamaardlate uuringute läbiviimise vastu. Kuna Kärla vallal on olemas üldplaneering, on kohalikul tasandil olemas ka selgus, kus maapõuevarad asuvad.

Üldplaneeringust lähtuvalt saab volikogu oma otsuse ka teha. Samas peab lisama, et uuringute läbiviimise loa andmine ei tähenda veel seda, et kaevandamine kunagi algab.

Toivo Vaik
Kärla vallavolikogu
esimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)